Teema: kestlikkus

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi eestvedamisel hakatakse treenima vabavaralisi keelemudeleid kõnelema senisest ladusamat eesti keelt ja mõistma paremini eesti kultuuri, et hoida ja kaitsta tehisintellekti kiire arengu tingimustes eesti keelt ning luua eestlaste jaoks hõlpsasti kasutatavaid rakendusi.

Seekordse kestlikkuse infokirja teemadering ulatub väikeste keelte püsimisest, kestlikest liikumisviisidest ja kliimaseadusest tuumajaamani välja.

Ida-Virumaa üleminek kestlikule majandusmudelile nõuab uute tehnoloogiate loomise kõrval mitmekesiste oskustega spetsialiste ning teadusmahuka ettevõtluse arendamise tuge.

Eeloleval seitsmel aastal rahastab riik kümne teaduse tippkeskuse tööd, mis tegelevad Eestile oluliste teadusküsimuste lahendamisega. Tartu Ülikool on seotud neist kõigiga.

Aasta viimasest infokirjast saab lugeda nii hiljutiste rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste kui ka Eestis toimuvate siirdeprotsesside ja teaduse keskkonnamõju vähendamise kohta.

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Virumaa kolledžis toimus 16. oktoobril esimene TTÜ ja Tartu Ülikooli (TÜ) õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) konsortsiumi koostööseminar.

Ülikool selgitab uuringu alusel välja, millist liikuvust toob endaga kaasa Eesti suurim ülikool ning millised on kestliku liikuvusega seotud hoiakud üliõpilaste ja töötajate seas.

15. novembril toimub Tartus konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg“, millele on huvilistel võimalik registreeruda 8. novembrini.

Ehkki tööstuse digiteerimine ja tehisintellekti areng kiirendab märkimisväärselt biotehnoloogia arengut, ei kao vajadus inimliku loomingulisuse ja kriitikameele järele kuhugi, leiab Taani Tehnikaülikooli Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskuse teadusdirektor Lars Nielsen. Muutuv maailm avab täiendava võimaluse ka IT-vallas vilunud Eesti ülikoolidele.

Valminud personaalmeditsiini IT-taristu võimaldab Eesti arstidel ja õdedele kasutusele võtta geeniandmed, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan.