Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut korraldab laiemale publikule mõeldud avalikke andmeteaduse seminare. Oma teadmisi annavad edasi andmeteaduse teemadega tegelevad teadlased, õppejõud, tudengid, vilistlased ja ettevõtete esindajad. Seminarid toimuvad inglise keeles. Salvestisi toimunud seminaridest on võimalik järele vaadata.
Andmeteaduse seminaril „Tehisintellekti kasutusvõimalused tarkvaratehnikas: kas sul on õige vibe?“ toimub sTARTUp Day kõrvalüritusena 28. jaanuaril alates kell 16.15 Delta õppehoone auditooriumis 1037.
Seminaril uuritakse, kuidas kiiresti areneva generatiivse tehisintellekti (GenAI) tööriistade abil analüüsida ja parandada tarkvararakenduste kvaliteeti, olenemata sellest, kas need rakendused on loodud käsitsi, GenAI tööriistade, nt GitHub Copilot, Gemini või ChatGPT jne abil või nende kahe koostöös.
Seminaril keskendutakse võimalustele ja probleemidele, mis kaasnevad tehisintellekti kasutamisega koodi analüüsis ning testkoodi ja testandmete loomisel. Seminari eesmärk on tutvustada Eesti ettevõtete tänaseid praktikaid ning arutleda selle üle, kuidas saavad teadlased ettevõtteid ja riigiasutusi toetada, kohandades oma õppemeetodeid ja sidudes teadustööd nende vajadustega.
Esinejad:
Seminari peakorraldaja on tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl.
Andmeteaduse seminar „Autonoomsus tehisintellekti juhitud protsessides“ toimub 11. detsembril Tartu Ülikooli Delta õppehoone auditooriumis 1037. Seminar algab kell 16.15 ja tervituskohvile ootame alates kell 15.45.
Autonoomia on tehisintellekti ajastu tehnoloogia puhul väga oluline teema. Andurid, tehisintellekt ja automatiseerimine kokku annab meile võime füüsilist maailma juhtida. Just sellele detsembri andmeteaduse seminaril keskendumegi.
Juhtimissüsteem muudab killustunud osad ühtseks koordineeritud protsessiks, mis toimib reaalajas. Tänu sellele saavad organisatsioonid liikuda senise tagantjärele reageerimise asemel teenusteni, mis on ennustatavad ja lõpuks ka autonoomsed. Vähetähtis pole seegi, et sellised teenused on varasematest turvalisemad, kiiremad ja jätkusuutlikumad.
Seminaril uurime, kuidas autonoomiat luua, kuidas kaameratest ja anduritest tulevaid andmeid reaalajas töödelda ja edastada, kuidas hoida käigus kiireid arvutusmudeleid, kuidas ühildada otsuseid sõidukiparkide ja taristu vahel ning luua tagasisideahel, mis ühendab füüsilise maailma ja ärisüsteemid üheks tervikuks.
Ajakava:
15.45–16.15 Kogunemine ja tervituskohv
16.15 Avasõnad ütleb Amnir Hadachi, targa linna tehnoloogiate kaasprofessor
16.25 Olena Chornovol, ettevõtte GaiaHub kaasasutaja ja tegevjuht
16.45 Huber Flores, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi lausandmetöötluse kaasprofessor
17.05 Eric Grono, ettevõtte Veriff juhtiv andmeanalüütik
17.25– 17.55 Kohvi- ja sirutuspaus
17.55 Agustin Zuniga, Helsingi Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlane
18.15 Jakob Mass, ettevõtte IndiGO teadusinsener
18.35 Paneelarutelu, mida juhib Amnir Hadachi
18.55 Vabas vormis suhtlus
Ürituse peakorraldajad on targa linna tehnoloogiate kaasprofessor Amnir Hadachi ja lausandmetöötluse kaasprofessor Huber Flores.
Seminar „Andmeteadus ja tehisintellekt: teadus, praktika ja haridus“ toimus Tallinnas 2. oktoobril Tallinn Data Week raames.
Andmeteadus ja tehisintellekt on liikunud uurimislaboritest peavoolu, kujundades ümber terveid ärivaldkondi. Tartu Ülikooli üritusel sai kuulda erinevaid vaatenurki andmeteadusele ning tutvuda enesetäienduse ja koostöövõimalustega.
Ajakava
16.30 Kogunemine ja tervituskohv
17.00 „Andmeteaduse ja tehisaru alased koostöövõimalused“
Jaak Vilo, Tartu Ülikool arvutiteaduse instituut, andmeteaduse õppetooli juhataja
17.20 „Kuidas olla AI implementeerimisel edukas?“
Kristjan Jansons, MindTitan, kaasasutaja ja tegevjuht
17.40 „Andmeteadus SEB pangas“
Stefano Ciaci, SEB pank, andmeteadlane
18:00 „Masinõppe võistlustelt ärilise väärtuseni: teekond GenAI inseneriks“
Kea Kohv, Telia, GenAI insener
18.20 Paus
18.40 „Sanktsioonid ja tehisintellekt: võimaluste ja vastutuse tasakaal“
Kadri Pirn, Salv, äriüksuse juht
19.00 „Andmed ja oskused tehisaru ajastul“
Meelis Kull, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, tehisintellekti professor
19.20 Paneelarutelu
20.00 Võrgustumine
Osa ürituse finantseeringust tuli Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste toetusest TK213 Estonian Centre of Excellence in Artificial Intelligence (EXAI).
Andmeteaduse seminaril „Inimeste dekodeerimine: kuidas andmed juhivad inimkeskseid lahendusi“ uurime, kuidas kasvav andmemaastik muudab tootedisaini ja kasutajakogemust. Arutleme, kuidas võimaldavad uued tehnoloogiad luua mõistlikumaid, tundlikumaid ja tõeliselt inimkeskseid lahendusi ning milliseid uusi mõtteviise need inspireerivad.
Kõnelejad:
Üritust juhtis TÜ arvutiteaduse instituudi infosüsteemide professor Kuldar Taveter.
Keelemudelid nagu Le Chat, EuroLLM, Llama ja ChatGPT on pööranud tehisintellekti maailma pea peale ja mõjutavad üha enam ka ülejäänud maailma. Kuid need töötlevad ja genereerivad valdavalt ainult teksti.
Seminar „Keel ja mis veel? Küsimused tehisintellekti rakendamises“ keskendub lisaks tekstiandmetele ka teiste andmetüüpidega tehisintellekti rakendamisele. Näiteks: kui hästi õnnestub automaatselt aru saada viipekeelest ja seda ka viibelda? Kui kaugel oleme kõnest arusaamisega? Kas visuaalne sisend koos keele mõistmisega võib aidata robotitel ringi liikuda ning käituda nii, et neist oleks abi? Seminari juhtis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professori Mark Fišel.
Kõnelejad:
Viipekeele masintõlkeprogrammi Sign.mt tehnoloogiajuht Amit Moryossef, „Tõketeta, piiranguteta: viipekeele tehisintellekti tulevik“
Tallina Tehnikaülikooli doktorant Joonas Kalda, „Kuidas mõista mitme rääkijaga kõnet“
Bolti masinõppe vaneminsener Joonas Puura, „LLM-ide kasutuselevõtu õppetunnid Bolt klienditoe automatiseerimisel“
Ettevõtte Feelingstreami andmeanalüütik ja tarkvaraarendaja Risto Hinno, „Transkriptsioonis kaduma läinud“
Austin Texase ülikooli külalislektor Agnes Luhtaru, „Robotid ebamäärases maailmas“
Andmeteaduse seminari toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste grandist TK213 (Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (EXAI)).
Andmeteaduse seminar „Kolmikheeliksi koostöö andmete alal" oli sTARTUp Day 2025 kõrvalüritus ning keskendus akadeemia, ettevõtluse ja riigi vahelisele sünergiale, mida tuntakse „kolmikheeliksi" mudelina.
Kõnelejad:
Andmeteaduse seminari toetas Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste grant TK213 (Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (EXAI)).
TÜ arvutiteaduse instituut ja Eesti Teadusarvutuste infrastruktuur (ETAIS) tutvustasid superarvutite ja kõrgjõudlusega andmetöötluse põnevat maailma ning kasutusvõimalusi.
Suur arvutusjõudlus võimaldab teadlastel kiiresti lahendada kõige keerulisemaid küsimusi ja isegi uurida valdkondi, kus eksperimentide tegemine pole mõeldav. Ettevõtted vajavad superarvuteid innovaatiliseks arendustegevuseks, kulude vähendamiseks ja konkurentsieelise saavutamiseks.
Seminaril kuulsime, kuidas erinevate valdkondade eksperdid superarvuteid kasutavad ja millist tulu nad sellest saavad.
Kõnelejad:
Arvutiteaduse instituut ja Eesti tehisintellekti tippkeskus EXAI korraldasid andmeteaduse seminari tehisintellekti teemal.
Tehisintellekt saavutab muljetavaldavaid tulemusi, kuid tee eduni ei ole sageli sirgjooneline. Kuidas otsustada, kus ja kuidas tehisintellekti rakendada ning millised tehnilised väljakutsed võivad tekkida? Sellel seminaril jagavad tehisintellekti teadlased ning eksperdid ettevõtetest oma teadmisi ja kogemusi.
Kõnelejad:
Seminari toetas Eesti tehisintellekti tippkeskus (EXAI), rahastajaks Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti tehisintellekti tippkeskuse liikmed on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Cybernetica AS.
Andmed ja tehisintellekt muudavad praegu kiiresti kõiki teadus- ja eluvaldkondi. Seminaril „Kultuur ja andmed“ arutasime eesti kultuuri ja andmeteaduse kokkupuutepunktide üle: millised andmed välja näevad, kuidas neid analüüsitakse ja kasutatakse uues loomingus.
Kõnelejad:
19. märtsil andmeteaduse seminar toimus teemal „Terviseandmete teisene kasutus". Seminari korraldas ja modereeris andmeteaduse õppetooli juhataja Jaak Vilo.
Tänapäevane tõenduspõhine meditsiin vajab haiguste ja ravimeetodite uurimiseks mitmesuguseid andmeid. Pärismaailma andmete teisene kasutus tähendab, et meditsiinisüsteemis igapäevase ravi käigus tekkinud andmeid kasutatakse teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Seminaril tutvume erinevate osapoolte kasutusjuhtude ja visioonidega ning arutame Euroopa ja Eesti ees seisvate strateegiliste valikute üle terviseandmete teiseses kasutuses.
Kõnelejad:
11. märtsil toimunud andmeteaduse seminari teemaks oli „Usaldusväärne ning vastutustundlik tehisaru".
Tehisaru omab usaldusväärse tehnoloogia arendamisel kandvat rolli, nagu on majandusliku ja regulatoorse süsteemina tunnistanud Euroopa Liit. Uued regulatoorsed nõuded tagamaks tehisaru usaldusväärsuse ja vastutustundlikkuse muudavad inimeste ning tehisaru omavahelist suhet. Selle tulemusena loob tehisaru uusi võimalusi ning turgusid viisil, mis säilitab indiviidide põhiõiguseid ning vabadusi.
Seminari akadeemiline korraldaja oli Huber Flores, moderaatorid Abdul-Rasheed Ottun ja M.M. Rasingthe Marasinghe.
Kõnelejad
Üritus sai rahastust Euroopa Liidu Horizon 2020 programmi raames.
Seminar toimus sTARTUp Day raames. Üritust korraldas ja modereeris arvutiteaduse instituudi kaasprof Jaan Aru.
Suurandmed ning tehisaru muudavad haridusmaailma. Kuid milliseid muutuseid me vajame? Seminar tõi kokku avaliku sektori, akadeemia ning EdTech valdkonna. Seminaril nägime mis andmed on olemas, kuidas EdTech ettevõtted andmeid käsitlevad ning mis lisaväärtust pakub tehisaru.
Seminari käigus ka ilmnes, et tulevikus ei ole haridus vaid koolide ja ülikoolide pärusmaa, vaid aina enam osa elukestvast õppest.
Kõnelejad:
28. novembril toimunud seminari keskseks teemaks oli „Smart Sustainable Mobility and Communities”. Üritust korraldas ning modereeris arvutiteaduse instituudi hajussüsteemide õppetooli juhataja kaasprofessor Amnir Hadachi.
Esinesid järgmised kõnelejad:
Juttu tuli uudsetest tehnoloogiatest, keskkonnaalaste andmete kogumisest ja efektiivsest analüüsist ning loomulikult ka andmete täpsusest. Kliimamuutuste vastu võitlemisel on olulised nii energiatarbe optimeerimine kui ka süsiniku sidumine: metsastamise ja integreeritud taastuvenergeetika lahendused.
Oma ettekannetega esinesid teadlased ja eksperdid nii Tartu Ülikoolist kui ka tuntud Eesti ettevõtetest:
Aveliina Helm, Professor of Restoration Ecology, University of Tartu, Institute of Ecology and Earth Sciences, „Data for nature conservation and restoration: new tools and opportunities“
Kalev Pärna, Professor Emeritus, University of Tartu, Institute of Mathematics and Statistics, „Uncertainty estimation in Estonian forest inventory”
Kristjan Lepik, CEO & Co-Founder of Arbonics, „The new forest economy“
Tauri Tampuu, Research and development manager, SAR expert, and Kaupo Voormansik, SAR expert, CEO of KappaZeta Ltd, „Wonderful Radar – Rich View Through Clouds"
Kirill Grjaznov, Data Scientist, and Arko Kesküla, Data Scientist, STACC, „Personalized optimization in electric power system"
Huber Flores, Associate Professor of Pervasive Computing, University of Tartu, Institute of Computer Science, „Low-cost sensing for environmental sustainability”
IT Academy Research Summit oli kahepäevane teaduskonverents, mille käigus peeti ettekandeid ning korraldati postrisessioone, vabu arutelusid ning kiirkohtumisi teadlaste ja ettevõtjate vahel. IT Akadeemia programmis osalenud teadlased tutvustasid oma teadustöö tulemusi. Ürituse plenaarsessiooni ettekandeid on võimalik järele vaadata.
Seminari modereeris prof Jaak Vilo. Seekord kõnelesid:
Seminarilindistust saab järele vaadata siit. Fotosid näeb siit.
Seminari moderaator oli prof Marlon Dumas. Seminaril esinesid järgmised kõnelejad:
Seminarilindistust saad järele vaadata siit.
Anastasija Nikiforova teadustööd rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Seminaril kõnelesid:
Seminarilindistust saad järele vaadata siit.
Kõneleja Raivo Kolde tööd on toetatud Euroopa Sotsiaalfondist "ICT programme" meetmega.
2021/22 õppeaasta viimane seminar võttis aset 30. mail. Seminari teemaks oli "Semantic Segmentation In The Wild" ning toimus koostöös KappaZeta ekspertidega. Kõnelejateks olid
Seminarilindistust saad järele vaadata siit.
Tehisintellektist (AI) tulenev kasu ennustustäpsuse, automatiseerimise, uute toodete ja teenuste või kulude vähendamise osas on märkimisväärne. Ettevõtted peavad aga suurendama tehisintellektisüsteemides kasutatavate andmete ja algoritmide usaldust ja läbipaistvust. Vaikimisi toodavad AI-süsteemid nagu masinõpe või süvaõpe väljundeid ilma selgituste või kontekstita. Kuna prognoositud tulemused muutuvad soovitusteks, otsusteks või otsesteks tegevusteks, kipuvad inimesed otsima õigustust. Enamik valdkonna eksperte nõustub, et AI-süsteemid peaksid olema lõppkasutajate ja algoritmiliste otsuste subjektide jaoks vähem mitmetähenduslikud. Seminaril arutlevad neli esinejat Tartu Ülikoolist ja Wise’ist tehisintellekti seletatavuse ja läbipaistvuse ning masinõppesüsteemi ehitamise nõuete ja väljakutsete üle.
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaatorid:
Esinejad:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Mark Fišel (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Riccardo Tommasini (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Ülar Allas (Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskus)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Elena Sügis (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Sissejuhatus teemasse: Kaur Alasoo & Riccardo Tommasini (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Jaak Vilo (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Tambet Matiisen (TÜ isejuhtivate sõidukite labor)
Esinejad ja ettekanded:
Moderaator: Alexander Nolte (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Meelis Kull (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Meelis Kull (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Sherif Sakr (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Amnir Hadachi (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Leopold Parts (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Mark Fišel (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Leopold Parts (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Tambet Matiisen (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Dmytro Fishman (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Raul Vicente (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Meelis Kull (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Leopold Parts (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Moderaator: Leopold Parts (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Kristjan Eljand (STACC)
Esinejad ja ettekanded:
Seminari salvestist saab järele vaadata siit.
Moderaator: Leopold Parts (TÜ arvutiteaduse instituut)
Esinejad ja ettekanded: