Digitaalse bioinseneeria keskuse ja personaalmeditsiini keskuse arendamise projektide avaüritus
Septembris alustatakse tööd digitaalse bioinseneeria teaduskeskuse ja personaalmeditsiini teaduskeskuse rahvusvaheliste projektidega, milleks said Tartu Ülikooli teadlased Eesti ajaloo suurima teadusrahastuse. 11. septembril ülikooli peahoones toimuval avaüritusel tutvustavad projektidega seotud ootusi nii Euroopa Komisjoni kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Konsortsiumide sisulistest plaanidest räägivad teadlased Tartu Ülikoolist ja rahvusvahelistest partnerasutustest.
2023. aasta alguses said Tartu Ülikooli teadlaste juhitavad rahvusvahelised konsortsiumid Euroopa Komisjonilt ja Eesti riigilt kokku 60 miljonit eurot, et arendada järgmise kuue aasta jooksul Eestis kahte teaduskeskust, mis annavad teadustöö kõrval hoo sisse nii digitaalse biotööstuse arengule kui ka andmepõhiseid tervishoiuteenuseid välja töötavatele uusettevõtetele.
Projekte rahastatakse Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ rahastusmeetmest „Teaming for Excellence“. Programmiga toetatakse Euroopa teadusasutuste koostööprojekte tippteaduse tegemiseks ning selle paremaks lõimimiseks ühiskonda ja majandusse.
Nii digitaalse bioinseneeria (Digibio) kui ka personaalmeditsiini (TeamPerMed) projekt vältab kuus aastat.
13.00 -13.30 regsitreerumine ja tervituskohv
13.30 avasõnad ja tervituskõned
13.35–13.45 Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser
13.45 –13.55 haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (video)
13.55–14.05 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi asedirektor Signe Ratso
14.05–14.20 Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni valdkonna sektori „Osaluse laiendamine, Euroopa teadusruum ja teadustaristu kavandamine“ juht Stefan Weiers
14.20–14.35 Euroopa Teadusuuringute Rakendusameti osakonnajuhataja asetäitja Federica Roffi
14.35–15.05 sirutuspaus
15.05–15.30 Digibio projekti juht, Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog „Digibio Eesti-Taani ühistöö biotehnoloogia digitaliseerimise keskuse rajamiseks, edendamaks biotehnoloogia sektorit Läänemere piirkonnas“
15.30–15.55 TeamPerMedi projekti juht, Tartu Ülikooli evolutsioonigeneetika professor Mait Metspalu „TeamPerMed – personaalmeditsiini edendamine Eestis ja kaugemal“
15.55–16.20 Soome Molekulaarmeditsiini Instituudi direktor Samuli Ripatti „Geneetilise profileerimise võimalused riskipõhisel haiguste ennetamisel ja varajase avastamise strateegiates“
16.20–16.45 Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskuse teadusdirektor Lars Keld Nielsen
16.45–17.05 sirutuspaus
17.05–18.05 arutelu teemal „Teaduse ja innovatsiooni järjepidev vs. hootine areng“. Kuidas kasutada Euroopa teadusruumi laiendamise meetmeid uue Euroopa riikides, et saavutada kiiremini tippteaduse järjepidev areng kogu Euroopa Liidus?
Arutelu juhib Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora. Vestlusringis osalevad Stefan Weiers, Renno Veinthal, Lars Keld Nielsen, Mart Loog ja Mait Metspalu.
18.05–18.15 lõppsõnad
Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora
Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni valdkonna sektori „Osaluse laiendamine, Euroopa teadusruum ja teadustaristu kavandamine“ juht Stefan Weiers
Signe Ratso
Signe Ratso on Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi asepeadirektor ja haldusnõukogu liige. Ta vastutab läbirääkimiste eest EL-i teadusuuringute ja innovatsiooni programmidega „Euroopa horisont“ ja Euratom assotsieerunud kolmandate riikidega ja potentsiaalsete tulevaste assotsieerunud riikidega ning assotsieerimispoliitika ja selle seoste eest ELi rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonikoostöö strateegiaga. Lisaks kuulub tema vastutusalasse avatud innovatsioon ning kodanike kaasamine ja sotsiaalne innovatsioon teadus- ja innovatsioonipoliitikas.
Stefan Weiers
Stefan Weiers juhib Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni valdkonna sektorit „Osaluse laiendamine, Euroopa teadusruum ja teadustaristu kavandamine“. Tal on 20 aastat kogemust Euroopa teaduskoostöö, sh VKEde programmi, piirkondliku innovatsiooni, keskkonna- ja kosmoseuuringutega.
Federica Roffi
Federica Roffi on töötanud teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud ametikohtadel üle 20 aasta. Alates 2015. aastast on ta olnud programmi „Horisont 2020“ tööprogrammi „Teadus koos ühiskonnaga ja ühiskonna heaks“ ning laiendamismeetmete, eelkõige meetmete “Teaming”, “Twinning” ja “ERA Chairs” osakonna juhataja asetäitja. Alates programmi „Euroopa Horisont“ algusest on Roffi üksus keskendunud täielikult osaluse laiendamisega seotud meetmetele.
Samuli Ripatti
Samuli Ripatti on Helsingi Ülikooli Bioteaduste Instituudi (HiLIFE) alla kuuluva Soome Molekulaarmeditsiini Instituudi (FIMM) direktor, Helsingi Ülikooli arstiteaduskonna biomeetria professor ning Massachusettsi üldhaigla ja Harvardi Ülikooli ja Massachussetsi Tehnoloogiainstituudi Broadi Instituudi külalisteadur. Ta juhib Soome Akadeemia komplekshaiguste geneetika tippkeskust ja ELi programmist “Horisont 2020” rahastatud konsortsiumi INTERVENE. Tema uurimisrühm uurib geneetilist varieeruvust Soome elanikkonnas ja selle mõju levinud komplekshaiguste riskidele ja ravile. Haiguste ennetamise ja varase avastamise vallas on ta üks teerajajaid polügeensete riskiskooride kliinilise rakendamise väljatöötamisel ja testimisel.
Lars Nielsen
Lars Nielsen on Queenslandi Ülikooli bioloogilise inseneriteaduse professor ja õppetooli juht, Austraalia Biotehnoloogia ja Nanotehnoloogia Instituudi (AIBN) töörühma juht ning Taani Tehnikaülikooli (DTU) Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskuse teadusdirektor. Oma teadustöös keskendub ta rakulise metabolismi modelleerimisele ning tema töörühm on märkimisväärselt edendanud genoomi tasandi metaboolseid mudeleid ja nende kasutamist. Professor Nielsen on juhtinud biofoundry’te arendamist Austraalias (IDEA Bio) ja Taanis (Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskus) ning kuulub ülemaailmse koostöövõrgustiku Biofoundry Alliance nõukokku.
