Lidia Feklistova kaitseb doktoritööd „Learners of an introductory programming MOOC: background variables, engagement patterns and performance“

13. detsembril kell 12.15 kaitseb Lidia Feklistova informaatika erialal doktoritööd „Learners of an introductory programming MOOC: background variables, engagement patterns and performance“ („Sissejuhatava programmeerimise MOOCi õppijad: taustamuutujad, kaasatuse mustrid ja õpisooritus“).

Juhendajad:
kaasprof Marina Lepp, Tartu Ülikool
kaasprof Piret Luik, Tartu Ülikool

Oponendid:
prof Valentina Dagienė, Vilniuse Ülikool (Leedu)
prof Tobias Ley, Kremsi täiendõppe ülikool (Austria)

Kokkuvõte
Üks võimalus personaalseks ja professionaalseks arenguks on osalemine vaba juurdepääsuga e-kursustel (ingl massive open online courses, MOOCs). Arvestades osalejate hulka ja nende erinevat tausta, on õppijate kaasatus (ingl engagement) õppeprotsessis MOOCide korraldajatele väljakutseks. Seetõttu on oluline aru saada mitte ainult sellest, kes kursusel õpivad ja selle lõpetavad, vaid ka sellest, millised on lõpetajate  kaasatuse mustrid.
Doktoritöö eesmärk oli uurida õppijate taustamuutujaid, kaasatust ja õpisooritust. Uurimuse fookuses oli MOOC “Programmeerimisest maalähedaselt”. Selle MOOCi osalejate ja lõpetajate taustamuutujad võrreldi MOOCidega „Programmeerimise alused I“ ja „Programmeerimise alused II“. MOOCil “Programmeerimisest maalähedaselt” oli rohkem naisi ja neid, kellel on madalam haridustase. Lõpetajate hulgas ei olnud olulist erinevust naiste ja meeste osakaalu ega tööhõive staatuste vahel. Suurem lõpetajate osakaal oli magistrikraadiga lõpetajate seas. Väiksem lõpetajate osakaal oli õppijate seas, kes ei olnud varem programmeerimist õppinud.
Uurides MOOCi “Programmeerimisest maalähedaselt” lõpetajate ja mittelõpetajate õpisooritust, selgus, et nad vajasid testi sooritamiseks keskmiselt sama palju katseid. Mittelõpetajatel oli programmeerimisülesannete lahenduste esitamiskordade arv suurem ja neil oli testipunktid madalamad.
Lõpetajate käitumusliku ja kognitiivse kaasatuse analüüs näitas, et lõpetajad ei ole homogeenne rühm. Käitumusliku kaasatuse puhul eristati lähtudes tegevuste hulgast 4 rühma. Kognitiivse kaasatuse korral eristus 5 rühma,  mille puhul kasutati abiallikaid erineva sagedusega. Taustamuutujad ja õpisooritused varieerusid eristatud rühmade vahel.

Doktoritöös esitatud tulemused täiendavad teaduskirjandust MOOCi fenomenist. Arusaam erinevatest taustmuutujatest, kaasatusmustritest ja õpisooritusest võib olla abiks kursuse korraldajatele kuluefektiivsete MOOCide väljatöötamisel. Samal ajal MOOCide korraldajad peavad pakkuma erinevaid tegevusi ja abiallikaid, mis oleksid suunatud konkreetsetele sihtrühmadele. See võib hõlbustada personaliseeritud õppimist ja õppijate tõhusat kaasatust õppeprotsessis.

Kaitsmist saab jälgida Zoomis (kohtumise ID: 980 3332 9918, pääsukood: ati).