Näitus „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“ Uus! Olev Kuma maalid

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut esitleb Delta õppehoones kunsti ja teadust siduva näituse „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“ teist osa – Olev Kuma abstraktsete maalide seeriat „ÜLEKANNE“. Näitus toimub Tartu Ülikooli seitsme õppehoone kunstigalerii koostöös korraldatud ürituste sarja „Kord ja kaos“ raames. Näituse idee autor ja kuraator on kunstnik Kärt Summatavet.

Näitus „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“ on TÜ arvutiteaduse instituudi pikaajaline loominguline projekt, mille eesmärk on ühendada ja peegeldada kunsti ja teaduse omavahelist sünergiat, seoseid ja koosmõju. Kunstinäitus Delta õppehoone erinevatel korrustel muutub ja täieneb pidevalt, avades erinevaid tahke kaasaegses kunstis ja teaduses.

Geomeetriale ja matemaatikale pühendatud kunstinäituse idee sündis ürituste sarja „Kord ja kaos“ raames ning vajadusest tutvustada kunsti ja teaduse seoseid, avardada ülikooli liikmeskonna silmaringi, pakkuda üliõpilastele ja teadlastele inspireerivaid elamusi ning mõtteainet. Näitus koosneb kujutava kunsti teostest, matemaatilistest vormelitest ja geomeetrilistest struktuuridest, mis peegeldavad universumi nähtamatuid rütme ja seoseid. Märgid, rütmid, värvid, mis muusikas, kunstis, esemelises kultuuris, arhitektuuris kannavad sõnumeid ja koode, saab geomeetria alusvormelite tundmise abil lahti harutada. Kodeeritud visuaalsed tekstid avanevad võtmete kaudu, mis peituvad looduse ja universumi, kultuuri ja käsitöö arhailistes ning kaasaegsetes kihistustes.

Näituse esimene osa avati 14.03.2025 Delta õppehoone I, II ja IV korrusel. Näituse teine osa vahetab I korruse galeriis välja kunstnik Sirje Runge abstraktsed geomeetrilised maalid (Tartu observatooriumi kunstikogu, Tõravere) ning rahvakunsti vaipade koopiad, mille on valmistanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased vanade eeskujude järgi. Geomeetria teemalise näituse esimene osa tutvustas eesti pulmavaipu, sest rahvakunsti lihtsate geomeetriliste mustrite aluskood on sarnane arvutiekraani pikslitega. Vertikaalsete ja horisontaalsete lõngade kombineerimisel moodustuvad geomeetrilised mustrid ja kujundid, millega kaunistatakse pulmavaipu õnnetoovate kaitsemärkide ja sümbolitena.

Näituse teine osa tutvustab konkreetse ja selge kujundiga geomeetrilise minimalismi edasiarendust palju keerukamate visuaalsete mõttemängude ning maalitehnikate uusi võimalusi. Vastupidiselt äratuntavatele kujunditele ja mustritele mängib maalikunstnik Olev Kuma näilise vabaduse ja ettekavatsetud juhusega. Tema abstraktsete maalide näitus „ÜLEKANNE“ (2022–2023) tundub esmapilgul kaootiline, kuid selline esmamulje on eksitav. Maale tuleb vaadata aeglaselt ning süveneda abstraktsena näivatesse teostesse pikema aja jooksul. Siis hakkab vaataja tajude ja sisemise kogemuse koosmõjul avastama geomeetriat ja korrastatust, mille on inimkäsi teadlikult tekitanud kõrgtasemel mõttemustrite tasandil.

Näitusel Delta õppehoone I ja II korrusel on avatud Jaapani origami ja teaduse seoseid uurivate skulptor Anne Rudanovski installatsioonid ning matemaatik Tiina Kraavi abstraktsed teosed, mis on loomisprotsessi, looduse ja matemaatika, täpsuse ja loomingulise vabaduse mõju uurimise praktilised eksperimendid inimese mõtlemisvõime arendamiseks. Tartu Ülikooli matemaatika ja statistikainstituudi nooremteadur-doktorant Jaagup Kirme on näitusel avaldanud originaalse teadusluule, mis toob nähtavasse vormi matemaatilisi mõttemustreid. Erilise osa näitusest moodustavad IV korrusel asuvad matemaatikute ex librised ja professor Gerhard Rägö geomeetrilised teosed, mis on inspireerivad näited sellest, kuidas matemaatiline ilu ja harmoonia väljenduvad slaididel ning pole üksnes tehnilised vahendid matemaatilise keerukuse lahtimõtestamiseks.

Näitusel on aluskood, keel ja võti, mida uurida ja tõlgendada. Koodi lahtimuukimiseks on vaja teada kuldlõiget ja Fibonacci numbreid, idamaade mõtlemiskunsti ja antiikkultuuri, teadusavastusi. Üks koodi osa peitub Tartu Ülikooli kunstikabineti õhustikus, kus Kaljo Põllu (1934–2010) juhtimisel 1962–1975 korraldati avangardseid näitusi ja luuleõhtuid, mis toimusid ülikooli kohvikus. Nendest üritustest võtsid osa ka noored kunstnikud Tallinnast, kellest mitmed on esindatud ka näitusel. Legendaarne kunsti uurija ja tõlgendaja, graafik Tõnis Vint (1942–2019) ning tema mõttekaaslased olid 1960-ndatel asutanud Tallinnas kunstnike rühmituse ANK’64 (1964–1969), kuhu kuulus teiste hulgas ka noor Jüri Arrak (1936–2022). Kunstikabineti üritustel osalesid ERKI disaini- ja arhitektuuriüliõpilased rühmitisest SOUP’69 (1969–1971), kelle hulgas oli noor arhitekt Leo Lapin (1947–2022).

Vindi ja Lapini sõpruskonda kuulusid ja selle mõjul arendasid välja geomeetrilisele metafüüsikale ehitatud kunstniku käekirja nii graafik Mare Vint (1942–2020) kui ka abstraktsele maalimisele pühenduv maalikunstnik Sirje Runge (1950), kelle minimalistlik esteetika ja puhas korrastatus on näide „vähem on rohkem/less is more“ filosoofiast. Näitusel on ka minimalismi ja konseptualismi, eesti kunstiuuenduse radikaalse tiiva ja neoavangardismi tuntud esindaja Raul Meel (1941). Tähelepanuväärne on, et Tõnis Vindi kodu stuudios käisid mitmed põlvkonnad eesti kunstnikke. Tudengina ERKI Üliõpilaste Teaduslikku Ühingusse (ÜTÜ) kuulunud Vindi juures toimusid teedrajavad sündmused, loenguid ja kohtumised, kus arutleti moodsa kunsti probleeme, uuriti rahvakunsti kinda- ja vöökirju, erinevate rahvaste märke, sümboleid ja geomeetrilisi ornamente. Vindi stuudiost on välja kasvanud kunstnikud Ene Kull (1953), Kärt Summatavet (1963) ja Rainer Kurm (1968).

Geomeetria ja matemaatilised koodid moodustavad mustreid, mis on palju enamat kui pelgalt ilustamine ja dekoreerimine. Geomeetriline abstarktne kunst on teatud kirjutamisoskus, mis annab kätte võtme, kuidas Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Palladio, Leonardo, Newton, Galileo, Einstein põimuvad Jaapani ja Hiina vanade märgisüsteemidega, looduse rütmide ja intellektuaalsete filosoofiliste mängudega.