Gerda Jäe: informaatika õppimine nõuab küll pingutust, kuid pakub vastu tugeva tehnilise pagasi ja oskuse keerukaid probleeme lahendada

Gerda Jäe õpib Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bakalaureuseastmes informaatikat. Gerda jagab oma mõtteid informaatika õppimisest, küberturbevõistlustest ja üliõpilaselust.

Arvutid ja tehnoloogia tundusid mulle päris pikalt midagi keerulist ja kauget. Põhikoolist meenub tund, kus tegime Scratchis väikseid programme. Oli huvitav, kuidas lihtsate plokkide loogika pani ekraanil midagi juhtuma. Põhikooli lõpus ma ei teadnud veel täpselt, mida tahan edasi teha, seega oli gümnaasiumi valides oluline, et saaksin katsetada valikkursuseid. 11. klassis võtsin julguse kokku ja läksin programmeerimise kursusele. Selle lõpuks sain aru, et informaatika võib olla eriala, millega tahan tulevikus edasi tegeleda.

Kui järgmisel kevadel tuli teha erialavalik, oligi informaatika kõige loomulikum tee. Reaalained, eriti matemaatika, on mulle alati meeldinud. Lisaks ümbritsesid mind inimesed, kes juba töötasid infotehnoloogia valdkonnas. Nende tegemisi kõrvalt vaadates nägin, kui mitmekülgne on see ala ja kui palju võimalusi pakub. Bakalaureusekraadi otsustasin teha Tartu Ülikoolis, sest siin saab tugevad alusteadmised, millele hiljem toetuda, ning koguda praktilisi kogemusi.

Õpingute algus ei olnud siiski kerge. Esimestel nädalatel oli kõik uus ja keeruline ning tekkis kahtlus, kas valisin ikka õige eriala. Siiski ei andnud ma alla, sest tunne, kui lõpuks keerulisest teemast aru saad, on hindamatu. Just väikesed, ent järjepidevad väljakutsed hoidsid fookust ja andsid kindlust, et liigun õiges suunas. Sain kiiresti aru, et informaatika ei tähenda ainult koodi kirjutamist – olulised on ka teoreetilised õppeained, mis annavad tugeva aluse uutele teadmistele. Õppimisele aitab palju kaasa see, kui käia järjepidevalt praktikumides ja loengutes, sest üsna kiiresti tekib oma seltskond, kellega koos õppida, lahendusi arutada, aga ka vabal ajal midagi vahvat koos ette võtta.

Ülikooli kõrvalt leidsin tee küberturbe maailma. Aastal 2023 sattusin üsna juhuslikult osalema Telia Cyber Battle of Nordic-Baltics finaalvõistlusel. See oli mu esimene kokkupuude küberturbevõistlusega ja avas täiesti uue külje IT-st. Järgmisel aastal panime kursakaaslastega tiimi kokku ja jõudsime taas finaali. Aastaga oli teadmisi lisandunud ning tulime tüdrukute tiimide arvestuses teiseks.

Teise õppeaasta keskel tundsin, et vajan uut väljakutset, ja otsustasin liituda Tartu Ülikooli Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsiga. MITS-i arendustiim tundus ideaalne koht, kus tarkvaraarendusega veelgi praktilisemalt kokku puutuda. Tudengiseltsis olen saanud õppida teistelt üliõpilastelt, kes jagavad seal oma teadmisi ja kogemusi. Informaatika on tohutult lai valdkond ja pakub võimalusi kogu aeg midagi uut avastada. Oluline on olla avatud ja valmis õppima. Just see hoiab eriala põnevana ja avab võimaluse leida oma tee kiiresti muutuvas valdkonnas.

Tagasi vaadates on otsus tulla Tartu Ülikooli informaatikat õppima end igati õigustanud. Õppekava on andnud hea vundamendi ja suuna, kuhu edasi liikuda. Informaatika õppimine nõuab küll pingutust, kuid pakub vastu tugeva tehnilise pagasi ja oskuse keerukaid probleeme lahendada. Õpingud ülikoolis pakuvad kindlust tulevikuks, sest siin omandatud oskused ja teadmised jäävad mulle kogu eluks.