Tehisintellektist on saanud nii tööriist kui ka ebakindluse allikas. Suured keelemudelid kirjutavad koodi, tõlgivad, kirjutavad esseid ja disainivad. Loomulikult tekib selle peale küsimus, kas on üldse mõtet õppida IT-d, kui masin teeb kõik ise ära. Vastus on lihtne: tehisintellekt ei võta töökohti ära neilt, kes mõistavad, kuidas see töötab ja mil viisil seda kasutada oma töö tõhustamiseks, kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
Tulevikus peab iga eriala spetsialist oskama kasutada tehisintellekti enda tööülesannete täitmiseks. Ma ei pea siin silmas ainult generatiivseid keelemudeleid, vaid ka erialaspetsiifilisi lahendusi. Eri valdkondades rakendatavatest tehisintellektimudelitest saavad abi näiteks radioloogid, kes kasutavad oma igapäevatöös meditsiinilist pildimaterjali; laenuspetsialistid, kes peavad laenu andmise hindama eri riske; linnaplaneerijad, kes korraldavad liiklusvooge; toitlustusettevõtted, kes kasutavad toidukulleri teenust vahendavaid platvorme, millest osa juba põhinebki tehisintellektimudelitel, jne. Tehisintellekti kasutamise oskusest saab järjest olulisem osa kõikide inimeste digipädevusest.
IKT haridusega inimesed peavad lisaks eelkirjeldatule oskama selliseid lahendusi luua nii IT- kui ka muudes valdkondade ettevõtetes. OSKA 2024. aasta IKT seirearuandest selgub, et 40% infotehnoloogiaharidusega inimestest töötab teistes sektorites oma erialal. Tehisintellekti ulatuslikumal kasutuselevõtmisel kasvab see vajadus veelgi, sest ettevõttesse või asutusse on kohapeale vaja inimest, kes oskab suunata arendustegevust, teha selleks vajalikke ettevalmistusi ja olla vajaduse korral ka teadlik tellija.
IKT sektori ettevõtted rõhutavad, et nad ei vaja enam nii palju selliseid inimesi, kes oskavad ainult programmeerida. Järjest olulisem on oskus luua täiesti uusi ja keerukaid tehnoloogiaid ning täiustada olemasolevaid nii, et need sobiksid kasutaja vajadustega. Nende oskuste omandamisel on praegu kooli lõpetav noor konkurentsivõimeline ka aastakümnete pärast.
Vahel väidetakse, et Tartu Ülikooli IT-õpe on liiga teoreetiline. Selline arvamus on väga lühinägelik. Kui tehnoloogiad ja tööriistad uuenevad iga paari aasta tagant ning pidevalt võetakse kasutusele uusi programmeerimiskeeli, siis just tugev teoreetiline alus on see, mis käib õppijaga kogu elu kaasas. Keegi meist ei oska täpselt ennustada, kui kaugele on tehnoloogia arenenud kümne, veel vähem 20 aasta pärast. Tugevad alusteadmised ja oskus iseseisvalt õppida võimaldavad selliste muutustega toime tulla – ainult praktiliste lahenduste abil õppimine seda ei taga. Seega suudavad tulevikukindlat haridust pakkuda just need õppekavad, kus on hästi tasakaalustatud nii alusteadmised kui ka võimalus omandatud teadmisi probleemülesannete lahendamiseks rakendada.
Juhin aga tähelepanu ka sellele, kui palju me keskendume Tartu Ülikoolis heade alusteadmiste õpetamise kõrval meeskonnatööle ja projektipõhisele õppele ning kui laialdaselt saavad meie üliõpilased teha koostööd ettevõtetega juba õpingute ajal. Näiteks ligikaudu ühe õppeaasta mahus on nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes aineid, kus üliõpilasi õpetavad ülikooli õppejõudude kõrval ka ettevõtete ja avaliku sektori spetsialistid. Tudengid lahendavad ettevõtete ülesandepüstitusi ja viivad ellu nende esitatud projekte, osalevad häkatonidel, läbivad praktika ettevõttes ja kirjutavad lõputöö ettevõtte pakutud teemal. Näiteks lõid meie üliõpilased eelmisel õppeaastal ühe õppeaine raames lahenduse, mille raamatupidamisettevõte Trigon neilt ära ostis. Veelgi keerukamaid probleeme lahendatakse doktoriõppes, kus näiteks Tartu Ülikooli informaatikadoktorant Eduardo Brito koos ettevõttega Cybernetica AS töötas välja maailma esimese detsentraliseeritud süsteemi arhitektuuri, mis võimaldab krüptograafiliselt ehk kasutaja jaoks palju turvalisemalt kinnitada inimese või seadme asukohta. Brito lahendus suurendab digisüsteemide usaldusväärsust: näiteks õigusvaldkonnas võiks selline asukohatõendus muutuda aktsepteeritud tõendivormiks, kriisi korral aga võib see aidata edastatud teavet kiiresti kontrollida.
Seega ei tähenda tehisintellekti areng IT valdkonnas töökohtade kadu, vaid töö sisu muutumist. Need, kellel on tugevad alusteadmised, analüütiline mõtlemine ja oskus tehnoloogiat mõista, leiavad alati erialase ametikoha kas IKT või muu valdkonna ettevõtetes. Tartu Ülikool annab noortele teadmised ja oskused, mis võimaldavad neil mitte ainult tulevikuga kohaneda, vaid seda ka ise kujundada.