Kustav Prants: tihti leian ennast tööl kasutamas võtteid, mida olen ülikoolis õppinud

Kustav Prants õpib Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bakalaureuseastmes informaatikat. Loe Kustavi kogemuslugu informaatika õppimisest, töö ja õpingute ühendamisest ning üliõpilaselust.

Huvi arvutite vastu oli mul juba lasteaias ning aja jooksul see aina kasvas. Arvutimängud olid igapäevane nähtus ning Scratchiga said tehtud ka esimesed lihtsad programmid. Juba põhikoolis oli mu ees valik, kas pürgida just IT-sse või valida hoopis füüsika. Lõpuks jäi lauale ikkagi IT, sest pärast põhikooli liikusin edasi Nõo Reaalgümnaasiumi IT-suunda, kus juba isiklikust huvist lõin programme ja veebirakendusi ning sain ka esimese suvise praktikakoha. Samuti osalesin informaatikaolümpiaadidel ning võistlustel, mis aitasid veelgi paremini mõista, et programmeerimine ja IT üldiselt sobib mulle.

Pärast gümnaasiumi läksin aega teenima Küberväejuhatusse. Olin vastu võetud Tallinna Tehnikaülikooli, kuid polnud oma valikus täiesti kindel. Mõtlesin, kas mul on ikka kõrgharidust vaja, kui olen juba ise õppides saavutanud piisavalt, et Kaitseväes ka koodi kirjutada. Seal sain tuttavaks äsja Tartu Ülikooli informaatika eriala lõpetanutega, kellel ei läinud kaua, et mind ümber veenda just Tartu Ülikooli tulema. Põhjuseid oli mitu, näiteks värvikam üliõpilaselu, tugev matemaatiline baas ning loomulikult kaasteenijate erialapädevus. Nüüd tagasi mõeldes olen oma otsusega vägagi rahul, sest informaatika õppekava on märkimisväärselt täiendanud mu teadmisi ja laiendanud mõtteviisi.

Juba esimesest semestrist käisin samal ajal ka erialasel tööl. Kindlasti on üks keerulisemaid osi ülikoolis õppimise juures olnud aja jaotamine töö ja õppimise vahel. Kuigi ülikool on Eestis tasuta ning pakutakse ka toetusi, on siiski palju põhjuseid, miks samal ajal töötada. Siinkohal on informaatika eriala eriti sobilik, sest paljudes ainetes on võimalik õppetööd teha interneti teel ja iseseisvalt. Samuti on võimalik teenida ainepunkte praktika kaudu, mis leevendab märgatavalt õppekoormust.

Tähtis osa ülikoolist on ka tutvuste loomine, mistõttu liitusin kohe esimesel semestril Matemaatika-Informaatika Tudengiseltsiga (MITS). See on tohutult aidanud mu ülikoolikogemust sotsiaalsemaks muuta. Tänu MITS-ile on mul nüüd igal üliõpilastele suunatud üritusel vähemalt paar tuttavat ning tihti toimub ka seltsisiseseid üritusi, mis on väga lõbusad ja lõõgastavad. Samuti annab seltsis olemine võimaluse panustada ise üliõpilaselu edendamisesse ja korraldada üritusi, näiteks Kood>Duelli või Skillsprinti.

Olen kuulnud arvamusi, et informaatika eriala Tartu Ülikoolis on väga teoreetiline ja praktikat on vähe, kuid mina nii ei arva. Kindlasti on tähtis rajada tugev põhi, millelt edasi liikuda, ning selle ka teoreetilised ained annavad. Samas on valikus ka palju õppeaineid, kus saab luua projekte, alustades lihtsatest skriptidest ja lõpetades hajussüsteemidega. Minu lemmikuteks kujunesid õppeained „Asjade internet“ ja „Veebirakenduste loomine“. Õppekaval on võimalik ise valida mooduleid, millest mõni on teoreetilisem ja mõni praktilisem.

Nüüd, kus olen ülikooli lõpetamas, on tore mõelda tagasi ning näha, kui palju olen nende aastate jooksul arenenud. Tihti leian ennast tööl kasutamas võtteid, mida olen ülikoolis õppinud. Kasuks on tulnud ka matemaatikaained, mis on arendanud loogilist mõtlemist.