Naised teaduses: Anastasija Nikiforova, rakendusliku tehisintellekti kaasprofessor

9.–15. veebruaril 2026 korraldab Tartu Ülikool teemakuu, et tähistada „Naised teaduses” päeva. Selle nädala jooksul soovime esile tõsta meie teadlaste tööd ja saavutusi ning oleme palunud neil vastata kolmele küsimusele. Seekord jagab oma mõtteid rakendusliku tehisintellekti kaasprofessor Anastasija Nikiforova.

Palun kirjelda lühidalt oma uurimisvaldkonda.

Minu uurimistöö keskendub andmete ja tehisintellekti haldamisele digitaalse transformatsiooni kontekstis, pöörates erilist tähelepanu uute tehnoloogiate, eelkõige tehisintellekti vastutustundlikule kasutuselevõtule. Uurin, kuidas tehisintellekt, sealhulgas generatiivne tehisintellekt, muudab organisatsioonilisi protsesse, andmete haldamist ja inimeste ja tehisintellekti koostööd.

Minu töö oluline aspekt on tehisintellekti eetiliste, ühiskondlike ja keskkonnaalaste mõjude uurimine, sealhulgas vastutustundlik, jätkusuutlik ja roheline tehisintellekt, eriti suuremahulistes digitaalsetes ökosüsteemides. Uurides tehnoloogia, ühiskonna ja poliitika vastastikust mõju, on minu uurimistöö eesmärk aidata kaasa keerukate sotsiaal-tehniliste süsteemide vastupidavusele, kaasatusele ja jätkusuutlikkusele.

Sisuliselt uurin, kus tehisintellekti ambitsioonid põrkuvad juhtimise, legitiimsuse ja valmisolekuga ning kuidas saab süsteeme kontseptualiseerida, et need sellele survele vastu peaksid.

Mis sulle teadlasetöös eriti meeldib?

Teadlasena hindan ma kõige rohkem võimet kaoses orienteeruda ja mõnikord seda teadlikult tekitada. Teadustöö algab sageli segadusest, mõnikord tundmatust ja vastuolulisest reaalsusest, eriti kui tegeletakse pakiliste ühiskondlike ja tehnoloogiliste väljakutsetega. Mulle meeldib sellesse keerukusse struktuuri tuua, mõningaid neist väljakutsetest lahendada, samal ajal eeldusi kahtluse alla seades ja sageli varjatud paradokse paljastades.

Samavõrd oluline on aktiivselt otsida ja teha koostööd helgete mõtlejatega; see ei juhtu juhuslikult, vaid uudishimu, avatuse ja ühiste ambitsioonide kaudu. Kuigi infosüsteemid ja arvutiteadus on võimsad distsipliinid, ilmneb nende tõeline tugevus multidistsiplinaarsuse ja „tehnoloogia esikohal” mõtteviisi ületamise kaudu. See loob loomulikult võimalusi tegeleda sama teemaga erinevate distsipliinide ja perspektiivide kaudu. Lõppkokkuvõttes tähendab teadlaseks olemine mõju avaldamist, pidevat õppimist ja teadmiste edendamist erinevate perspektiivide kaudu.

Kes on olnud sinu eeskujud ja miks?

Teadusliku identiteedi kujundamine on isiklik teekond, mida mõjutavad pigem vaatlemine, dialoog ja kriitiline mõtlemine kui jäljendamine. Seetõttu püüan mitte vaadata ühtegi inimest kui kindlat eeskuju või mudelit oma teadustöö teel.

Eriti inspireerivad mind teadlased, kes ühendavad intellektuaalse tipptaseme võimega oma tööd mõtestatult rakendada ja edastada. Laiemas mõttes ammutan inspiratsiooni kõikidest geniaalsetest mõtlejatest – sõltumata soost –, kes vaidlustavad tavasid ja teevad koostööd eri valdkondade vahel, ning eriti noortest naistest, kes julgelt oma häält kuuldavaks teevad, muutes oma valdkondi ja murdes stereotüüpe.

Image

9.–15. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis teemakuu „Naised teaduses”. Selle nädala jooksul soovime esile tõsta meie naisteadlaste tööd ja saavutusi. Teaduses tegutsevate naiste päeva on Eestis tähistatud Tartu Ülikooli ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (EYAS) algatusel alates 2021. aastast. Päeva eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda stereotüüpe ja julgustada naisi teaduskarjääri tegema.

#NaisedTeaduses
#WomenInScience