Sage tehisaru kasutamine võib üliõpilaste õppetulemusi halvendada

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlane, informaatika kaasprofessor Marina Lepp uuris koos kaasutori Joosep Kaimrega teadusartiklis, milline mõju on tehisintellekti tööriistade kasutamisel üliõpilaste õpitulemustele. Uuringus osales 231 üliõpilast.

2022. aastal avalikkuseni jõudnud ChatGPT tekitas maailmas tõelise tehisintellekti buumi. Uudne juturobot äratas kiiresti tähelepanu nii hariduses, tööstuses kui ka teaduses. Samal ajal kerkisid esile küsimused, kuidas mõjutab tehisaru kasutamine teadmiste omandamist ja oskuste arengut.

Eriti tugevalt on mõjutanud tehisaru võidukäik arvutiteadust, kus juturobotid on võimelised kirjutama koodijuppe, parandama vigu ja neid ka selgitama. Seni on aga vähe uuritud, milline on nende tegelik mõju üliõpilaste õppimisele ja tulemustele.

Sellele küsimusele keskendusid Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased, uurides tehisaru tööriistade kasutamist objektorienteeritud programmeerimise kursuse üliõpilaste seas. Kokku vastas küsimustikule 231 tudengit. Küsimustikus paluti hinnata, kui sageli ja milleks tudengid tehisaru tööriistu kasutasid. Andmeid analüüsiti kirjeldavate statistiliste meetoditega ning seoste leidmiseks kasutati Spearmani korrelatsiooni.

Tulemused näitasid, et tudengid kasutasid tehisintellekti abi peamiselt programmeerimisülesannete lahendamisel – näiteks koodi silumiseks (ingl k debugging) ja näidete mõistmiseks. Üllatav leid oli aga see, et sagedasem juturobotite kasutamine korreleerus madalamate õpitulemustega. Üks võimalik seletus on, et just raskustes olevad tudengid pöördusid tehisaru poole tihemini. Samas viitab see, et tehisaru juhendamata kasutamine ning tehisarust liigne sõltumine võib õppimist pidurdada.

Informaatika kaasprofessori Marina Lepa sõnul peaks tehisaru roll õppeprotsessis olema eelkõige toetav. Ta rõhutab, et tudengid vajavad juhiseid, et kasutada tehisaru tööriistu õppimise abivahendina, mitte otseteedena, mis võivad pidurdada kriitiliste oskuste arengut. „Tehisaru peab toetama õppimist, mitte seda asendama,“ märgib Lepp.

Lepa sõnul tuli uuringust välja ka see,et paljud tudengid rakendasid tehisaru loovalt – näiteks programmeerimiskoodi tõlkimiseks Pythonist Javasse, mis omakorda toetas uue keele õppimist.

Tartu Ülikooli teadlaste töö pakub väärtuslikku teavet mitte ainult informaatika õppejõududele, vaid ka laiemalt hariduse valdkonna töötajatele, aidates kujundada strateegiaid, kuidas tehisintellekti mõtestatult ja tõhusalt õppetöösse integreerida.