Tartu Ülikooli teadlased leidsid viisi, kuidas vanadele nutitelefonidele uus elu anda

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased kirjeldavad teadusartiklis uut võimalust, mis aitab vähendada elektroonikajäätmete teket ja toetada keskkonnasäästlikku andmetöötlust. Nimelt annavad nad vanadele nutitelefonidele uue elu, muutes need väikesteks andmekeskusteks.

Igal aastal toodetakse maailmas üle 1,2 miljardi nutitelefoni. Elektroonikaseadmete tootmine ei ole mitte ainult energiamahukas, vaid selleks kasutatakse ka väärtuslikke loodusressursse. Lisaks jõuab tootmise ja tarnimise tagajärjel atmosfääri märkimisväärsel hulgal CO₂ heidet. Samal ajal vananevad seadmed kiiremini kui kunagi varem: kasutajad vahetavad oma veel töökorras oleva telefoni välja keskmiselt iga 2–3 aasta tagant. Parimal juhul jõuab vana seade ringlusse, halvimal juhul lõpetab see prügimäel.

Ehkki kõige kestlikum lahendus oleks muuta tarbijakäitumist ja mõelda hoolikamalt, kas iga uue mudeli tulekul on vaja vana telefon välja vahetada, pole see lihtne. Tehnoloogia kiire arengu tõttu iganeb vana seade kiiresti. Seega tuleb otsida ka teisi lahendusi – näiteks pikendada seadmete eluiga, andes neile täiesti uue otstarbe.

Just sellist lähenemisviisi katsetasidki Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi teadlased Huber Flores, Ulrich Norbisrath ja Zhigang Yin ning tehnoloogiainstituudi teadlane Perseverance Ngoy koos kolleegidega. Nad näitasid, et vanu nutitelefone saab edukalt ümber komplekteerida väikesteks andmekeskusteks, mis suudavad tõhusalt andmeid töödelda ja talletada. Samuti ilmnes, et andmekeskuse loomine on väga soodne, makstes umbes 8 eurot seadme kohta. „Innovatsioon ei sünni alati uute leiutiste kaudu – sageli piisab sellest, kui vaatame vanu asju uue pilguga ja kujutleme, kuidas need võiksid tulevikku kujundada,“ selgitas lausandmetöötluse kaasprofessor Huber Flores.

Projekti esimeses etapis eemaldasid teadlased telefonidelt akud ja asendasid need välise toiteallikaga, et vähendada kemikaalide keskkonda sattumise ohtu. Seejärel ühendati neli telefoni omavahel, 3D-prinditi neile korpused ja hoidjad ning loodi kasutusvalmis ja töötav prototüüp, mis toetab vanade elektroonikaseadmete keskkonnahoidlikku kasutust.

Image

Väikeste andmekeskuste rakendusvõimalused on laiad. Näiteks võiks neid kasutada linnaruumis bussipeatustes, et koguda reaalajas andmeid inimeste arvu kohta ja optimeerida nende põhjal ühistranspordivõrku.

Töörühma uurimistulemused tõestavad, et vananenud tehnika ei pea lõpetama prügimäel. Väheste vahenditega saab anda seadmele uue elu, aidates samal ajal kaasa kestlikumate digilahenduste arendamisele.

„Jätkusuutlikkus ei tähenda üksnes tuleviku hoidmist – see tähendab ka oleviku ümbermõtestamist, tänu millele saavad eilsesse jäänud seadmetest homsed võimalused,“ rõhutab tarkvaratehnika kaasprofessor Ulrich Norbisrath.