Vajadus IT-spetsialistide järele tehisaruajastul ei vähene

Tehisaru suudab kirjutada koodi, luua rakendusi ja lahendada ülesandeid, milleks veel mõni aasta tagasi oli vaja spetsialisti. See on pannud paljud noored küsima, kas IT-d on üldse mõtet õppida. Tartu Ülikooli arvutiteadlaste vastus on selge: just praegu on selleks hea aeg, sest tehnoloogia areng mitte ei vähenda vajadust spetsialistide järele, vaid muudab nad veelgi vajalikumaks.

IT ei ole ainult programmeerimine

„Minu arvates on praegu kõige parem aeg IT-d õppida, sest me suudame väga palju igavat tööd ära automatiseerida. Programmeerimine ei ole kunagi olnud IT kese. Palju tähtsam on mõista, mida ja kuidas teha. Tehisaru aitab meil mõne tehnilise ülesandega kiiremini edasi liikuda, kuid süsteemide loomine, andmete analüüsimine ja päris probleemide lahendamine jääb endiselt inimeste teha,“ ütleb Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja ja bioinformaatika professor Jaak Vilo.

Tehisaru võib küll osa koodi kiiremini genereerida, kui inimene seda kirjutada, kuid see ei oska iseseisvalt otsustada, millist probleemi lahendada või milline lahendus on kasutajale tegelikult vajalik. Süsteemide loomine, andmete analüüsimine, turvalisuse tagamine, kvaliteedi hindamine ja keerukate probleemide lahendamine nõuavad jätkuvalt inimesi, kes mõistavad tehnoloogiat tervikuna. Mida võimekamaks muutub tehisaru, seda vajalikumaks muutub oskus selle tehtut hinnata, suunata ja kontrollida.

Vilo sõnul ei õpita IT-erialadel kasutama ainult olemasolevaid tööriistu. „Teooria kehtib ka AI-ajastul nii inimese kui ka tehisaru loodud koodile. Matemaatika, algoritmid, andmed ja süsteemide toimimise põhimõtted ei kao kuhugi. Just need teadmised aitavad mõista praeguseid ja tulevasi tehnoloogiaid ning kohaneda muutustega, mida me ei oska veel ettegi näha.“

Vajadus IT-spetsialistide järele ei kao

Miski ei viita sellele, et IT-spetsialiste oleks edaspidi vähem vaja. Vastupidi – tehisaru muudab tarkvaraarenduse kiiremaks ja toob tänu sellele IT-lahendused üha rohkematesse valdkondadesse. Ent iga uus süsteem vajab inimesi, kes seda arendavad, haldavad, uuendavad ja selle toimimise eest vastutavad.

Lisaks tehisarule on silmapiiril üha uued tehnoloogiad. Autonoomsed sõidukid ja seadmed, suurandmete analüüs, personaliseeritud lahendused – kõik ootavad tegijaid. Kvantarvutid võivad lähiaastatel muuta küberturvalisust, andmekaitset ja krüptograafiat ning pakkuda täiesti uusi väljakutseid. Praegused IT-üliõpilased ei valmistu seetõttu mitte ainult praeguste, vaid ka alles kujunevate tehnoloogiate mõistmiseks.

Uued lahendused sünnivad valdkondadevahelise koostöö tulemusel

IT annab võimaluse luua rakendusi, mis mõjutavad ja parandavad inimeste igapäevaelu väga erinevatel aladel. Tehnoloogia kasutamisele lisaks saab õppija hakata selle loojaks ja kujundajaks. Seetõttu ei ole küsimus selles, kas tehisaru teeb programmeerijate töö ära. Palju tähtsam on see, kes hakkavad looma, juhtima ja mõistma tehnoloogiaid, mis kujundavad meie tulevikku. Just selleks valmistab Tartu Ülikool praegu noori ette rohkem kui kunagi varem.

Kuna tänapäeva tehnoloogilised lahendused sünnivad üha sagedamini mitme valdkonna koostöös, saavad üliõpilased näha, kuidas IT aitab arendada tervishoidu, ettevõtlust, haridust, tööstust, keskkonnahoidu, veondust, avalikke teenuseid ja palju muud. Tartu Ülikoolis on kõik need erialad esindatud ning IT-tudengid saavad koos teiste valdkondade üliõpilastega uusi lahendusi ise välja mõelda.

Sisseastumine informaatika bakalaureuseõppesse kestab 15. juunist 30. juunini. Samuti saab sel ajal esitada avaldusi eestikeelsesse magistriõppesse, kus ootavad õppekavad „Andmeteadus ja tehisintellekt“ ning „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ .