1920. aastatel valmistatud seismograaf jõudis tagasi ülikooli

Üks komplekt koosnes kolmest osast: kahest horisontaal- ja ühest vertikaalseismograafist. Kõik need komplektid rändasid Eestist välja, jõudes nõnda kõikidele mandritele peale Antarktika. "Kui Eesti otsib oma Nokiat, siis seda võiks kindlasti selleks pidada," kinnitas Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi museoloog Toomas Pung.

Fakti, et tegu oli täpsete ja hinnatud aparaatidega, kinnitab seegi, et need Tartus valmistatud seismograafid hoidsid veel 1970. aastatel töös üle maailma seitset seismoloogiajaama.

Eile Tartusse saabunud vertikaalseismograaf ootas Ohio Ülikoolis Eestisse tulekut 17 aastat. Enne seda kuulus see John Carrolli ülikoolile, mis soovis selle Eestile tagastada juba 1992. aastal, kuid segaste aegade tõttu jäi mõõteriist ootele Ohio ülikooli. Sealne füüsikalise geoloogia ja geomatemaatika professor Ralf R. B. von Frese oli pikka aega otsinud mõnd eestlast, kes seismograafi tema kabinetist Tartu Ülikoolile toimetaks.

Tartu on maavärinate registreerimise osas olnud esirinnas juba tsaariajal. Tähetorni keldris alustas 1896. aastal tööd üks Vene tsaaririigi esimesi seismoloogiajaamu. Aastal 1899 seati endises püssirohukeldris üles horisontaalpendlid, millega maa võnkumist mõõdeti. Seismoloogiajaam tegutses Tartus kuni 1912. aastani. Uus seismoloogiajaam tegutses Eesti ülikoolis tuntud füüsikaprofessor Johan Wilipi käe all J. Liivi tänav 4 majas 1931. aastast Teise maailmasõjani.

Wilip on tuntud täppisseismomeetria rajajana. Tema tehtud täiustused said eeskujuks seismograafide uuskonstruktsioonidele maailmas. Kõnealust seismograafi saab juba varsti näha tähetorni muuseumis.

Lisainfo: Viljar Valder, Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi projektijuht, tel 737 5672, e-post: viljar.valder@ut.ee