200-AASTANE VANA ANATOOMIKUM KUTSUB NÄITUSELE

Ülespanek tutvustab vana anatoomikumi ehituslugu ning seal õpetanud, töötanud ja õppinud kuulsamaid teadlasi, juhtides samas tähelepanu ka anatoomikumi väga halvale ehituslikule olukorrale.
Käesoleval aastal möödub 200 aastat Tartu ühe ajaloolise sümboli – vana anatoomikumi
tegevuse algusest. 1805. aastal valmis vana anatoomikumi rotundiosa, mille ehitamist oli alustatud kaks aastat varem. Aja möödudes suurenes vajadus rohkemate ruumide järele ning hoonele lisandusid kahes järgus 1825-1827 ja 1856-1860 ka tiibehitised.

Selles hoones on töötanud palju teadusajaloos kindla koha leidnud kuulsaid arstiteadlasi. Anatoomikumis on töötanud 19. sajandi esimese veerandi üks suurimaid anatoome Karl Burdach, kes pööras erilist tähelepanu peaaju morfoloogiale, onto- ja fülogeneesi uurimisele; Karl Kupffer, keda peetakse võrdleva embrüoloogia rajajaks; anatoomiaprofessor August Rauber, kes kirjutas 1886. aastal ülemaailmselt tunnustatud
anatoomiaõpik-käsiraamatu, mida on ilmunud 20 kordustrükki (viimane kaasajastatult 1987 Saksamaal). Samas hoones on töötanud ka 19. sajandi keskpaiga üks tuntumaid füsiolooge Friedrich Bidder, kelle teaduslikud tööd käsitlesid peamiselt närvisüsteemi füsiloogiat ja histoloogiat aga ka toitlustusfüsiloogiat. Tema tähtsaim töö oli pühendatud seedemahlade osatähtsuse väljaselgitamisele ainevahetuses. Ka maailma esimese
farmakoloogialabori rajaja Rudolf Bucheim on oma uurimistöid teinud selles kuulsas hoones. Vanas anatoomikumis omandas teadmisi Professorite Instituudi kasvandik, kuulus vene kirurg Nikolai Pirogov, nüüdisaegse välikirurgia rajajaid, kipsmähise ja eeternarkoosi kasutuselevõtja.

Näituse on koostanud Mare Viiralt, kunstiliselt kujundanud Margot Sakson. Näitust on võimalik külastada kuni 19. detsembrini, teisipäevast laupäevani kell 11-17.
Koolidel on võimalik tellida näituseekskursioone ning panna ennast kirja füsioloogiakatsetele.


Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht

INFO: TÜ ajaloo muuseum, Mare Viiralt, tel 737 5671