31 küsimust ja vastust seoses koroonaviiruse vastaste vaktsiinide ja vaktsineerimisega | Tartu Ülikool

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

31 küsimust ja vastust seoses koroonaviiruse vastaste vaktsiinide ja vaktsineerimisega

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts, kuhu kuuluvad ka mitmed Tartu Ülikooli teadlased, ja Briti Immunoloogide Selts vastavad enamlevinud küsimustele seoses koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega.

Mis on vaktsineerimine?

Vaktsineerimine on ohutuim ja tõhusaim viis  enda kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Peale vaktsineerimist saavutab organism haigustekitaja suhtes immuunsuse. See tähendab, et haigustekitajaga kokku puutudes inimene ei haigestu või põeb haiguse läbi kergelt.

Kuidas immuunsüsteem võitleb nakkushaigustega?

Immuunsüsteem koosneb paljudest rakkudest, kudedest ja organitest, mis ühiselt võitlevad erinevate haigust põhjustavate viiruste või bakteritega. Kui selline haigustekitaja ehk patogeen on organismis tuvastatud, tunnistab immuunsüsteem selle kahjulikuks ja ohtlikuks. Immuunsüsteem tunneb ära patogeeni unikaalsed koostisosad, mida kutsutakse antigeenideks, ning selle abil käivitatakse immuunvastus organismi tunginud haigustekitaja vastu.

Immuunsüsteemil kasutab haigustekitajatega võitlemiseks erinevaid vahendeid. Ühed olulisemad neist on antikehad. Patogeeni suhtes eriomaseid antikehi toodavad B-rakud. Antikehad seonduvad kiirelt haigustekitajaga takistades haigustekitaja kinnitumist rakule ja rakku sisenemist. T-rakkude ülesanne on kõrvaldada kõik nakatunud rakud. Vajaliku immuunvastuse kujunemine võtab aega üks kuni kaks nädalat.

Kui immuunsüsteem on haigustekitaja rünnakust jagu saanud, jäävad patogeeni suhtes spetsiifilised B- ja T-rakud organismis ringlema mälurakkudena. See tähendab, et kui immuunsüsteem kohtab sama patogeeni järgmisel korral, siis on ta selleks juba valmis ning haigussümptomeid ei tekigi, st inimene ei haigestu.

Haigust COVID-19 (Coronavirus disease 2019) põhjustab viirus SARS-CoV-2. Immuunvastus sellele viirusele on inimesiti väga erinev. Osadel nakatunutel ei pruugi haigusnähtusid tekkidagi. Teised seevastu võivad koguni haiglaravi vajada, kusjuures kõiki ei suuda ka arstid päästa. Haigus ei kahjusta üksnes kopse ja hingamisteid, vaid hõlmab tervet organismi. Paljudel inimestel püsivad COVID-19 põdemise järel erinevad pikaajalised sümptomid ning  täielik paranemine võib kesta kuid.

Vaktsiinid ongi vajalikud immuunsüsteemi treenimiseks ning organismi kaitsmiseks nakkushaiguste ja nende tüsistuste eest.

Kuidas vaktsineerimine toimib?

Vaktsineerimine on ohutuim viis immuunsuse saavutamiseks. Vaktsiinid on biopreparaadid, mis sisaldavad ohutul hulgal viiruse või bakteri (mille vastu soovitakse immuunsust saavutada) teatud olulisi komponente. Immuunsüsteemile piisab väikesest hulgast antigeenist, et tekiks vajalik immuunvastus. Immuunvastuse toel moodustuvad mälurakud, mis „teavad“, milliseid antikehi toota, kui haigustekitaja organismi satub. Seega tänu vaktsineerimisele organism ei haigestu, kuna ta oskab patogeeni kiiresti kahjutuks teha.

Kas on parem saada immuunsus COVID-19 läbi põdemisel?

Ei. Nakatumisel ollakse ohtlik ka teistele inimestele ning nakkus kandub järjest edasi. Haiguse kulg võib olla väga raske ning põhjustada pikaajalisi kaebusi. Vaktsineerimine on kõige ohutum viis immuunsuse saavutamiseks, samal ajal haigestumata ning viirust edasi kandmata.

Erinevad COVID-19 vaktsiinid

SARS-CoV-2 viiruse vastaste vaktsiinide väljatöötamisel on  kasutusel erinevaid meetodeid/tehnoloogiaid. Hetkel on Eestis kasutusel kolm Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud vaktsiini: Pfizer/BioNTechi ja Moderna mRNA-põhised vaktsiinid ning, AstraZeneca/Oxfordi Ülikooli viirusvektori-põhine vaktsiin.

Mis on karjaimmuunsus?

Nakkushaigused  võivad levida väga kiiresti. Kui aga enamus kogukonnast on vaktsineeritud,  on levik piiratum ja nakatunute arv püsib madal. Nii saabki tekkida karja- või populatsiooniimmuunsus, kusjuures SARS-CoV-2 puhul peab selle saavutamiseks vähemalt 70-80% elanikkonnast olema immuunne. Karjaimmuunsus on eriti oluline kaitsmaks indiviide, keda mingil põhjusel ei saa vaktsineerida – imikuid, väikelapsi või mõne raske haiguse (nt vähkkasvajad) all kannatajaid Seega, vaktsineerides  kaitstakse mitte üksnes iseennast, vaid tagatakse kaitse ka elanikkonna kõige nõrgemale osale, sh  vanuritele ja neile, keda ei ole võimalik vaktsineerida. Nakkushaiguste leviku piiramiseks on vajalik võimalikult suure osa elanikkonna vaktsineerimine.

Peamised küsimused seoses COVID-19 vaktsiinidega

Millest COVID-19 vaktsiinid koosnevad?

Iga vaktsiin on pisut erineva koostisega sõltudes sellest, kuidas vaktsiin on välja töötatud. Vaktsiini kõige olulisem koostisosa on väga väike kogus ohutut ja mittenakkavat bakteri või viiruse antigeeni, mis haigestumist ei põhjusta. Vaktsiini ülesanne on tutvustada haigusetekitaja antigeene immuunsüsteemile, et tekiks eriomane immuunvastus just sellele haigustekitajale. COVID-19 vaktsiinid esindavad SARS-CoV-2 viiruse antigeene.

Põhiosa vaktsiinidoosist moodustab vesi. Selles sisalduvate toimeainete kogused on väga väikesed ning need ei ole reeglina inimestele ohtlikud.  Üksnes erandlikel juhtudel kui võib esineda allergia mõne koostisosa suhtes.

Vaktsiinid sisaldavad ka väga väikestes kogustes säilitusaineid ja stabilisaatoreid, näiteks sorbitooli ja sidrunhapet. Need on vajalikud vaktsiini kvaliteedi, ohutu transpordi ja säilivuse tagamiseks. Neidsamu koostisosi leidub vaktsiinidega võrreldes palju suuremates kogustes meie enda organismis ja igapäevases toidus. Vaktsiinidesse lisatud säilitusained, sarnaselt toiduainetesse lisatavatega, aitavad vältida nende soovimatut  saastumist ja riknemist. Stabilisaatorid hoiavad aga vaktsiini koostise ühtlasena vältides toimeainete ladestumist vaktsiinianuma seintele transpordi ja säilitamise ajal.

Mõni vaktsiin sisaldab ka väikses koguses adjuvante ehk abiaineid, mis aitavad tekitada tugevamat immuunvastust - näiteks  vanuritel, kellel see on muidu tavapärasest nõrgem. Abiained ei kujuta ohtu tervisele. Näiteks toidus ja ravimites on nende sisaldus palju suurem. Praegu Eestis saadaval olevates vaktsiinides adjuvante ei olegi. Täpsem koostisosade kirjeldus leidub iga vaktsiini infolehel.

Kas COVID-19 vaktsiin sisaldab loomse päritoluga abiaineid?

Ei, COVID-19 vaktsiinide koostises ei leidu ühtegi loomset päritolu abiainet.

Kas on võimalik haigestuda peale vaktsineerimist?

Vaktsineerimine on tõhusaim meede nakkushaiguste leviku piiramiseks. Paraku ei ole ükski vaktsiinidest 100% efektiivne - tõhusus oleneb nii konkreetsest tehnoloogiast kui ka haigusetekitaja iseloomust. Näiteks väga muutliku iga-aastase gripiviiruse vastu pole õnnestunud luua nii efektiivset vaktsiini, kui SARS-CoV-2 vastu.

Vaktsiinide kaitsevõime varieerub inimesiti ning väga harva võib juhtuda, et vaktsineerimisega ei saavutata täielikku immuunsust haiguse suhtes. Sellest hoolimata on vaktsineerimine valdavalt väga tõhus meede, mis hoiab ära eriti rasked haigusjuhud ja surmad.

Immuunsus COVID-19 vastu saavutatakse umbes 14 päeva peale vaktsineerimist. Seega võib inimene vahetult peale vaktsineerimist veel haigestuda, sest organismil kulub aega immuunvastuse kujundamiseks.

Kas  vaktsineerimine võib põhjustada haigestumist?

Ei, tänini heaks kiidetud vaktsiinid ei sisalda SARS-CoV-2 viiruse elusosakesi ning seetõttu ei ole haigestumine COVID-19-sse võimalik. Kui vaktsineerimise järgselt on tuvastatud haigestumine, siis on nakatumine toimunud enne või vahetult peale vaktsineerimist. Organism ei saavuta immuunsust kohe peale vaktsineerimist – selle teke vajab aega. COVID-19-sse haigestumisele sarnaseid sümptomeid esineb ka teiste külmetus- ja viirushaiguste puhul.

Kui kaua püsib vaktsiinist saadav immuunsus?

Seniajani ei ole veel teada, kui kaua püsib vaktsiini tekitatav immuunsus. Paar kuud kestnud COVID-19 vaktsiinide kliiniliste  uuringute kestel on vaktsineeritute immuunsus püsinud. Uuringud mõistagi jätkuvad. Arvestades uuringuid läbipõdenutel võib loota, et kaitse püsib vähemalt aasta.

Kas peale vaktsineerimist on võimalik haigust edasi levitada teistele inimestele?

On teada, et vaktsineerimine ennetab haigestumist COVID-19-sse, kuid on võimalik, et vaktsineeritu võib haigust siiski edasi kanda ning nakatada vaktsineerimata inimesi. Selleks, et kaitsta neid, keda pole jõutud veel vaktsineerida. tuleb ka peale vaktsineerimist kanda maski, hoida teiste inimestega distantsi ning kanda hoolt käte hügieeni eest.

Miks peaksid ennast vaktsineerida laskma ka need, kes ei kuulu riskigruppidesse?

Kuigi haigestumine võib olla vähetõenäoline, on tähtis silmas pidada, et COVID-19 levib väga kergesti, selle sümptomid ja haiguse raskusaste on inimesiti väga erinevad ning haigestumine  ohustab tõsiselt ka neid kes riskigruppidesse ei kuulu. Vaktsineerimine vähendab haigestumise tõenäosust ning koormust meditsiinisüsteemile.

Miks peaks vaktsineerima ka peale haiguse läbi põdemist?

Praeguseni ei ole veel teada, kui kaua kestab haiguse läbipõdemisel tekkiv immuunsus. Ka sellel on individuaalsed iseärasused. Esinenud on teistkordset nakatumist SARS-CoV-2 viirusega, kuid see on väga harukordne – hinnanguliselt üks juhtum miljoni kohta.

Vaktsiinid suudavad luua tugevama immuunvastuse võrreldes haiguse läbipõdemisest saadava kaitsega. Loodetakse ka, et vaktsiini toimel tekkiv immuunsus on tõhusam ja püsib kauem.

Kes kuuluvad COVID-19 vaktsineerimise esmasesse sihtgruppi?

  1. Tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutuste personal
  2. Hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud
  3. Kõik üle 70 aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsi...)
     

Vanuse kasvades tõuseb risk haigestuda COVID-19 ning samamoodi suureneb suremuse tõenäosus. Suureks riskiteguriks on kaasuvad haigused, näiteks kardiovaskulaarsed haigused, diabeet ja krooniline neerupuudulikkus. Haigestumise korral on vanematel inimestel kümme korda suurem risk surra kui noorema põlvkonna esindajatel. Seega on väga oluline ennetada vanurite nakatumist SARS-CoV-2 viirusega.

Inimesed, kellel on nõrgem immuunsüsteem, näiteks vähkkasvajatest tingitud ravist, kuuluvad samuti riskirühma. Neil ei pruugi immuunkaitse olla täielik ning nad peavad olema eriti ettevaatlikud, et vältida nakatumist viirusega.

Millistel juhtudel ei tohiks vaktsineerida?

Kliinilised uuringud on näidanud vaktsiinide ohutust erinevates vanuse- ja riskirühmades. Ei vaktsineerita inimesi, kes teavad end olevat allergilised vaktsiini koostisosade suhtes (peale vaktsineerimist on tekkinud anafülaktiline reaktsioon). Vaktsineerimiskavasse ei kuulu väikelapsed ja noorukid alla 16 eluaasta. Laste ja noorte vaktsiiniuuringud alles käivad.

Kas immuunsuse saavutamiseks on tarvis kahte vaktsiinidoosi? Millal tuleb vaktsineerida?

Jah, pikaajalise immuunsuse saavutamiseks on vajalik kahe vaktsiinidoosi manustamine. See kehtib kõigi kolme seni heakskiidu saanud vaktsiini puhul – Pfizer/BioNTech, Moderna ja AstraZeneca/Oxfordi Ülikool.

Teine vaktsiinidoos soovitatakse süstida hiljemalt 12 nädalat peale esimese doosi saamist (olenevalt vaktsiinist on ajavahemik enamasti 3-12 nädalat).  

Miks pakutakse turul erinevat tüüpi COVID-19 vastaseid vaktsiine?

Valiku olemasolu võimaldab COVID-19 pandeemiat paremini kontrolli all hoida. Erinevat tüüpi vaktsiinid sobivad erinevatele sihtrühmadele, näiteks erinevatele vanusegruppidele. Kuna käimas on ülemaailmne vaktsineerimine COVID-19 vastu, siis üks vaktsiinitootja ei suudakski  kogu nõudlust rahuldada. Erinevate tootjate vaktsiini säilitus- ja transpordinõuded on erinevad. Näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiini tuleb säilitada ja transportida -70ᴼC juures (uuematel andmetel piisab ka -20ᴼC), seevastu AstraZeneca/Oxfordi vaktsiini saab säilitada ka harilikus külmkapis. Siiski peavad vaktsiinid olema kättesaadavad kõigile üle maailma.

COVID-19 vaktsiinidega seonduvad peamised mured

Kuidas tagatakse vaktsiinide ohutus?

Enne vaktsiinide laialdast kasutuselevõtmist peavad need läbima ranged katsetused. Sarnaselt kõigi ravimitega peavad ka vaktsiinid läbima ulatusliku kliinilise uuringu, mille käigus jälgitakse vabatahtlikke erinevate kõrvalmõjude suhtes. Kõrvaltoimeid registreeritakse jätkuvalt ka juba kasutuses olevate vaktsiinide puhul.

Kas COVID-19 vaktsiinide väljatöötamisel on tehtud järeleandmisi ohutusnõuetele?

Ei ole. Kliiniliste uuringute käigus on järgitud kõiki ohutusnõudeid sarnaselt mistahes muude ravimite või vaktsiinidega.

Harilikult on vaktsiinide väljatöötamine pikk ja kallis protsess: rahastuse taotlemine, erinevate lubade hankimine, kliinilisteks uuringuteks vabatahtlike leidmine, läbirääkimised tootjatega ning tootmise käivitamine. COVID-19 vaktsiini väljatöötamine on toimunud tavapärasest palju kiiremini, sest ülemaailmse pandeemia olukorras on teadlased, arstid, terviseametnikud, ja ravimitootjad teinud tihedat koostööd üle maailma, et ajakulu vähendada. Näiteks Hiina teadlased avalikustasid väga kiiresti SARS-CoV-2 viiruse geneetilise järjestuse andes sellega tõuke  teadlaste rahvusvaheliseks koostööks.

Vaktsiinide väljatöötamisel on suurim takistus olnud rahastuse leidmine. Tavaliselt võtab arendustöö aega aastaid ning see võib rahanappuse tõttu ka seisma jääda. Praeguse kriisi ja pandeemia ajal on aga paljud riigid ja fondid koondanud jõud, et võimaldada laiapõhjalisemat tootmist paralleelselt kliiniliste uuringutega. Harilikult hakatakse tootmisega tegelema alles peale kliiniliste katsetuste lõppu.

Ülemaailmne pandeemia ja kõrged nakatumisnäidud on kiirendanud kliiniliste uuringute läbiviimist, et testida vaktsiinide tõhusust. Väga kiiresti on suudetud leida ka suuremahulisteks uuringuteks vajalikud kümned tuhanded vabatahtlikud.

Praeguseks kasutusele võetud vaktsiinide valmistamiseks kasutatavate tehnoloogiate kallal oli töötatud juba mitmeid aastaid/aastakümneid ning see võimaldas vajalikke teadmisi ka kiiresti rakendada.

Kas vaktsiinid toimivad ka muteerunud viirusvariantide korral?

Kuigi laboratoorsete katsetega on näidatud, et vaktsineerimise järgselt tekkinud antikehad ei neutraliseeri teatud (nt Lõuna-Aafrika) viirusevariante enam nii tõhusalt, ei põhine immuunkaitse õnneks ainult antikehadel. T-rakkudel põhinev rakuline immuunsus ei rakendu küll kohe, kuid ei luba viirusel organismis kontrollimatult levida ning seeläbi hoiab ära COVID-19 rasked vormid.

Milliseid sihtrühmi ei peaks vaktsineerima COVID-19 vastu?

Vaktsiine ei ole katsetatud rasedate ja alla 16 aastaste laste peal. Hetkel puuduvad tõendid, et vaktsiin oleks nendes sihtrühmades ohtlik. Vaja on teha vastavaid lisauuringuid.

Rasedate ja imetavate naiste osas pole veel piisavalt uuringuid tehtud. Kuna rasedad põevad COVID-19 tõsisemalt, tuleb kindlasti hinnata nakatumise tõenäosust SARS-CoV-2 viirusega. Rasedaid meditsiinitöötajad soovitatakse siiski vaktsineerida, sest neil on seoses töökohustustega suurem risk nakatuda. Vaktsiin lootele edasi ei kandu.

Vaktsineerida ei tohiks neid inimesi, kellel on varasemalt tekkinud anafülaktiline šokk mõne ravimi või vaktsiini koostisosa suhtes. Teised allergilised reaktsioonid, näiteks õietolmuallergia ja toiduallergia, ei kujuta endast ohtu COVID-19 vaktsineerimisel.

Peamised küsimused mRNA-l põhinevate vaktsiinide kohta (Pfizer/BioNTech ja Moderna)

Kuidas töötab mRNA-l põhinev (Pfizer/BioNTech ja Moderna) COVID-19 vaktsiin?

Vaktsiin sisaldab SARS-CoV-2 viiruse kohta käivat infot mRNA kujul. Vaktsiin annab edasi juhised, kuidas sünteesida viiruse pinnavalku, mis vastutab viiruse rakkudesse tungimise eest.

mRNA on lipiidse (rasva-) osakese sees, mis aitab mRNA-l rakku siseneda. Rakk toodab mRNA juhiseid järgides viiruse pinnavalku. Immuunsüsteem aktiveerub ning hakkab tootma spetsiifilisi antikehi, mis jäävad organismi ringlema. Kui edaspidi peaks toimuma kokkupuude COVID-19 haigustekitajaga, on organismil immuunmälu (vastavad antikehad) juba olemas ning inimene ei haigestu. Korraliku immuunmälu tekkeks on vajalik saada kaks vaktsiinidoosi.

Kas mRNA vaktsiin muudab vaktsineeritud inimese DNA-d?

Ei muuda. mRNA vaktsiin ei muuda ei DNA-d ega geene. Rakkudesse viidaval viiruse mRNA-l puudub võime ennast paljundada, inimese geenidega ühineda ja neid muuta.

Kas uued mRNA vaktsiinid on tervisele ohutud?

mRNA tehnoloogiat on arendatud  mitmeid aastaid, näiteks mõnede vähkkasvajate ja marutaudi vaktsiinide tootmiseks, mille kliinilised katsed on andnud lubavaid tulemusi ning näidanud, et see tehnoloogia on ohutu. Kui avalikustati SARS-CoV-2 viiruse geneetiline järjestus, kohandati tehnoloogia kiiresti ka COVID-19 vaktsiini valmistamiseks.

Kliinilised uuringud on näidanud, et mRNA vaktsiin on ohutu. Sagedasimad kõrvalnähud – valu süstekohas, väsimus ja peavalu – on möödunud mõne päeva jooksul. Uuringus osalenud vabatahtlikke jälgiti võimalike kõrvaltoimete suhtes kaks kuud ning vaktsiini ohutust organismile hinnatakse veel isegi kaks aastat peale viimase vaktsiinidoosi saamist.

Kui tõhus on Pfizer/BioNTech vaktsiin?

Kliinilistes uuringutes osales enam kui 43 000 vabatahtlikku. Nende uuringute põhjal on teada, et nädal peale teise vaktsiinidoosi saamist on haigestumise tõenäosus  ainult 5%, st vaktsineerimise efektiivsus on 95%. On ka teada, et vaktsineerimine hoiab täielikult ära raskemad COVID-19 haigusjuhud.

Vanus, sugu, rass, kehamassi indeks ja teised kaasuvad haigused ei mõjutanud vaktsiini efektiivsust.

Kui tõhus on Moderna vaktsiin?

Kliinilistes uuringutes osales enam kui 30 000 vabatahtlikku. Nende põhjal on teada, et kaks nädalat peale teise vaktsiinidoosi saamist oli haigestumise tõenäosus ainult 6%, ehk  vaktsineerimine osutus efektiivseks 94% ulatuses. On teada, et vaktsineerimine hoiab täielikult ära kõige raskemad COVID-19 haigusjuhud.

Vanus, sugu, rass, kehamassi indeks ja teised kaasuvad haigused ei mõjutanud vaktsiini efektiivsust.

Peamised küsimused AstraZeneca/Oxfordi Ülikooli COVID-19 vaktsiini kohta

Kuidas toimib AstraZeneca/Oxfordi Ülikooli COVID-19 vaktsiin?

AstraZeneca/Oxford COVID-19 vastane vakstiin on rekombinantne viirusvektori vaktsiin. Viirusvektor on kokku kombineeritud ahvi adenoviirusest ja SARS-CoV-2 viiruse DNA segmendist. Adenoviiruse vektor organismis paljuneda ei suuda ning terviseohtusid ei põhjusta . Peale vaktsineerimist hakkab organism tootma SARS-CoV-2 viirusele omaseid valke, mille peale aktiveerub immuunsüsteem hakates tootma viirusevastaseid antikehasid, mis jäävad organismi ringlema. Kui edaspidi toimub kokkupuude SARS-CoV-2 viirusega, hakkab organism tänu eelnevale vaktsineerimisele kohe viirust kõrvaldama ning COVID-19-sse haigestumist ei toimu. Vajaliku immuunvastuse tekkeks on vajalik kaks vaktsiinidoosi.

Kas adenoviirusel põhinev uus tehnoloogia on tervisele ohutu?

Adenoviirusel põhinevat tehnoloogiat on arendatud juba aastaid. Näiteks Ebola puhul on kliinilised uuringud andnud väga häid tulemusi tervist ohtu seadmata. Oxfordi Ülikooli meeskond töötas selle viirusvektoriga ning seetõttu oli võimalik sellesse lülitada vajalik järjestus kohe peale SARS-CoV-2 viiruse geneetilise järjestuse avaldamist.

Kliiniliste uuringute tulemused on kinnitanud vaktsiini ohutust. Sagadasimad kõrvalnähud – süstekoha valulikkus, lihasvalu, väsimus, palavikutunne ja peavalu – on möödunud mõne päeva jooksul. Vabatahtlikke on vaktsineerimise järgselt jälgitud seitsme kuu jooksul ning vaktsineerimisest tingitud ohtu tervisele pole leitud. Vaktsineeritute jälgimine jätkub.

Kui tõhus on AstraZeneca/Oxfordi Ülikooli vaktsiin?

Kliinilises uuringus osales peaaegu 11 700 vabatahtlikku, kellest 88% olid vanuses 18-55 ning 12% üle 55 aastased. On teada, et kaks nädalat peale teise vaktsiinidoosi saamist oli vaktsiini efektiivsus 62%. Oluline on see, et vaktsiin välistab raskekujulise COVID-19 haiguse vaktsineeritutel.

Kas AstraZeneca/Oxford vaktsiin on kehvem kui mRNA tehnoloogial põhinevad vaktsiinid?

Ei ole. Kõik kasutuses olevad vaktsiinid hoiavad täielikult ära raskekujulise haigusvormi. Kaitset kergete sümptomitega kulgeva haiguse eest pole aga kuigi lihtne erinevate uuringute vahel võrrelda.