Aasta 2050: osoonist põhjustatud surmajuhtude arv kasvab

Gaas, ilma milleta elu Maal poleks üldse võimalik, hakkab seoses soojema kliimaga inimeste tervisele aina suuremat ohtu kujutama, vahendab Novaator TÜ teadlase Hans Orru osalusel valminud värsket uuringut.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37844","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Kui stratosfääris 15-30 kilomeetri kõrgusel asuv osoonikiht kaitseb maakera Päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest, siis maapinna lähedal sissehingatuna on osoon mürgine saasteaine, mis kahjustab elusorganisme.

Inimese kopsudes reageerib osoon muuhulgas kopsukoes valkude ja rasvadega, tekitades põletikulisi protsesse. See võib näiteks astmahaigetel tähendada astmahoogude ägenemist, põhjustada kroonilist bronhiiti ja hingeldust ning viia ka südame-veresoonkonna haiguste tekkeni.

Kliima soojenemisega maapinnalähedase osooni tase tõuseb enim Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Sellest põhjustatud inimeste suremus kasvab kõige rohkem Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis – osoonisurmade arv tõuseb selle sajandi keskpaigaks 10-14 protsenti, leidis teadlaste kollektiiv, milles osales ka Tartu ja Umeå ülikoolide õhusaasteekspert Hans Orru.

Uuringus vaatlesid teadlased kahe erineva globaalse kliimamudeli (ECHAM4 ja HadCM3) ning kahe erineva kasvuhoonegaaside emisioonistsenaariumiga modelleeritud osoonisisaldusi algperioodil (1961-1990), praegu (1990-2009), tulevikus (2021-2050) ja kaugemas tulevikus (2041-2060) ning sellest tulenevaid mõjusid Euroopa kliimale. Kuivõrd osooni teke sõltub otseselt kõige enam päikesekiirgusest ja temperatuurist, siis mida soojemaks muutub kliima, seda enam kasvavad ka osooni kogused. Mida rohkem osooni, seda suuremat kahju teeb see inimeste tervisele.

Edasi loe Novaatorist!

Edastas
Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee