Eesti keele teise keelena olümpiaadi keskseks teemaks olid tuumverbid

Selleaastane eesti keele teise keelena olümpiaadi lõppvoor toimus 28. mail Tallinnas, Narvas ja Tartus ning selle teema oli „Tuumverbid ja nende ühendid“. Lõppvoorus osales 36 õpilast, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes on koolis õppinud seda teise keelena.

Tuumverbid on keele põhiverbid, millel on väga üldine tähendus ja palju kasutusvõimalusi, näiteks jääma, saama, tulema ja minema. Need moodustavad sageli ühendeid teiste sõnadega, näiteks haigeks jääma, hiljaks jääma, ära jääma. Olümpiaadi žürii esimehe Mare Kitsniku sõnul võib selleaastast teemat pidada mõnevõrra uudseks. „Loodetavasti arendab see ka igapäevast eesti keele õpet koolides,“ rääkis ta.

9.–12. klasside õpilastele mõeldud olümpiaad toimus kahes voorus. Eelvoorus kirjutasid õpilased essee teemal „Inimene on oma harjumuste ori“, kus tuli kasutada kümmet eri tuumverbidega moodustatud ühendit. Eelvooru tööde põhjal kutsuti tublimad osalejad lõppvooru, kus lahendati erisuguseid ülesandeid tuumverbide ning nende ühendite tähenduse ja kasutuse teemal. Näiteks tuli leida tuumverbiühendi põhisõna juurde sobivaid abisõnu ja vastupidi, mõista kujundlike ühendite tähendust (lõi silmad maha, ei tohi end lõdvaks lasta jmt), tunda rektsioone ja sõnajärge ning teha kindlaks tuumverbiühendite sobivus tekstis.

Viimases ülesandes pidid õpilased kirjutama, miks on tuumverbid ja nende ühendid nende meelest huvitavad. Arvati järgmist: „Need on huvitavad, kuna ühest tavalisest sõnast saab mitukümmend huvitavat ja raskemat ühendit“; „Suheldes eestlastega, märkan, kui palju tuumverbiühendeid nad kasutavad, ja olen rõõmus, kui saan nende tähendusest aru“; „On huvitav, mida tähendavad tuumverbiühendid fraseologismides“; „On põnev uurida tuumverbide rühmi“.

Kõik osalejad lahendasid samu ülesandeid, kuid arvestus toimus kahes vanuserühmas. Nooremate hulgas (9.–10. klass) võitis esikoha Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilane Liza Tashlykova ja teise koha sai Polina Trofimova samast koolist (mõlema õpetaja Marge Kiik). Kolmandale kohale tuli Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilane Svetlana Džepka (õpetaja Maire Küppar). Vanemas vanuserühmas (11.–12. klass) sai esimese koha Veronika Toomik Jõhvi Gümnaasiumist (õpetaja Ulvi Vilumets), järgnesid Jekaterina Mirotvortseva Narva Keeltelütseumist (õpetaja Julia Makarova) ja Lilia Štšaslivaja Tartu Annelinna Gümnaasiumist (õpetajad Maire Küppar ja Anne Luts). Täielikud tulemused leiab olümpiaadi kodulehelt.

„Olen väga rõõmus, et olümpiaad sel keerulisel ajal peetud sai. Oli väga tore näha nii palju sümpaatseid ja tarku noori ning lugeda olümpiaaditöödest nende huvitavaid mõtteid,“ võttis Mare Kitsnik olümpiaadi kokku.

Eesti keele teise keelena olümpiaadi korraldas Tartu Ülikooli rakenduslingvistika osakond koos Tartu Ülikooli teaduskooliga. Olümpiaadi rahastas Haridus- ja Teadusministeerium. Täname Eesti Keele Sihtasutust, kirjastust Koolibri ja Eesti Keele Maja, kes toetasid olümpiaadi auhindadega.

Lisateave: Mare Kitsnik, eesti keele teise keelena olümpiaadi žürii esimees, mare.kitsnik@ut.ee