Eesti lähiriikide eksperdid jagasid Tartus välisarstide hindamise kogemusi

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond oli kutsunud reedeks, 28. septembriks Tartusse Balti riikides arste õpetavate ülikoolide residentuuriprodekaanid, et üheskoos arutada kolmandatest riikidest pärit arstide hindamist.

Sotsiaalministeeriumil on töös eelnõu, mis määrab täpsemalt kolmandatest riikidest tulevate tervishoiutöötajate registreerimise korra. Kui seni hindas välisarstide kvalifikatsiooni Terviseamet ja ainult osa taotlejatest suunati hindamisele Tartu Ülikooli, siis uue eelnõu järgi hakkab kõigi saabujate kvalifikatsiooni hindamises osalema ka ülikool.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Margus Lember ja residentuuriprodekaan Urmas Lepner kohtusid kolleegidega Leedu Terviseteaduse Ülikoolist, Läti Ülikoolist ning Tampere Ülikoolist. Kohtumise eesmärk oli jagada kogemusi ning õppida teiste Balti riikide ja suurema kogemustepagasiga Soome parimatest praktikatest.

Lemberi sõnul muutub kolmandatest riikidest tulevate arstide kvalifikatsiooni hindamise protsessi täpsustamine üha ajakohasemaks: „Eesti saab välismaalt siia tööle tulla soovivate arstide jaoks iga aastaga järjest populaarsemaks sihtkohaks. Samuti otsivad haiglad ise üha tihedamini endale personali välismaalt, kuna Eestis on arste liiga vähe. See on omakorda tekitanud küsimuse, kuidas saame olla kindlad, et välismaalt tulnud arstid on pädevad ning et nende teadmised ja oskused vastavad nõuetele.“

Lemberi sõnul käivad praegu arutelud, kuidas testida kandidaatide vastavust kõige paremal viisil ja milline peaks kogu protsess täpsemalt välja nägema. „Arstide kvaliteedi tagamiseks on väga oluline keeleoskuse olemasolu – naaberriigid on selle määratlenud üheselt ja selgelt. Selles ei tohi ka Eesti järeleandmisi teha,“ rääkis Lember.

Tampere Ülikooli esindaja professor Elise Kosunen rõhutas Soome kogemusest rääkides, et sarnasel viisil on neil protsessi läbinud juba peaaegu 900 inimest. „Kogemus näitab, et arstina töötada soovivate kandidaatide taseme erinevus on väga suur. See tähendab, et iga kandidaati peab väga põhjalikult kontrollima, et olla kindel tema taustas ja kliinilistes oskustes,“ tõdes Kosunen.

Soomes peavad kandidaadid läbima esmalt kuuekuulise praktika, aga alles pärast seda, kui on tehtud kindlaks, et välismaal omandatud diplom ja keeleoskus vastavad nõuetele. Seejärel tuleb läbida eksam, kus testitakse kandidaadi kliinilisi teadmisi ja Soome tervishoiusüsteemiga kursis olekut. Eksami viimase osa moodustab mitme tegeliku patsiendi läbivaatus.

Läti ja Leedu esindajad ütlesid, et nagu Eestil on ka neil välisarstide vastuvõtmise kogemus tunduvalt väiksem kui Soomel. Peale selle ei ole kumbki riik olnud kolmandatest riikidest tulevatele arstidele-õdedele nii atraktiivne kui Eesti. Küll on mõlemas riigis loodud välisarstide kvalifikatsiooni kontrollimise süsteem. Ülikoolid vastutavad teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste testimise eest ning riigikeeleoskust on vaja kandidaadil tõestada enne uue riigi tervishoiusüsteemis tööle asumist.

Väliskülalised kohtusid kahepäevase visiidi vältel nii meditsiiniteaduste valdkonna kui ka Eesti Haiglate Liidu, Eesti Arstide Liidu, Terviseameti ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Lisaks tutvusid külalised Tartu Ülikooli Kliinikumiga.

Kolmandate riikide tervishoiutöötajad on arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad, kes tulevad Eestisse väljastpoolt Euroopa Liitu ning kellele ei laiene kutsekvalifikatsiooni direktiivist tulenevad õigused.

Lisateave:
Urmas Lepner, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna residentuuriprodekaan, 731 8201, urmas.lepner@ut.ee
Margus Lember, TÜ meditsiiniteaduste valdkonna dekaan, 5331 8600, margus.lember@ut.ee