ESTCube’i tehnoloogia läbis Euroopa kosmoseagentuuri avatud projekti taotluse tiheda sõela

Tartu ja Soome teadlaste koostöös sündinud projekt nanosatelliitide kasutamiseks asteroidide uurimisel pääses Euroopa kosmoseagentuuri projektitaotluste teise vooru.

Asteroidide uurimine võimaldab saada informatsiooni asteroidide kaevandamise võimalikkuse, astrobioloogia ja planeetide tekke kohta. Samuti saavad teadlased sel viisil tuvastada võimalusi, mis aitavad planeeti kaitsta asteroididega kokkupõrkamise eest. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogiate osakonna juhataja Andris Slavinskise sõnul on missioonid, mille käigus sellist informatsiooni hangitakse, väga kallid. „Ühe missiooni maksumus jääb 100 miljoni ja 1,5 miljardi euro vahele.  Seetõttu on tekkinud teatud paradigma - missioonid on kallid, mistõttu tuleb garanteerida nende õnnestumine, mis omakorda teeb missioonid veelgi kallimaks. ESTCube’il arendatava elektrilise päikesepurje tehnoloogiaga saaks üks satelliit koguda ühel missioonil infot 6-7 asteroidi kohta. Samuti oleks väikseid satelliite palju odavam valmistada - ühe missiooni maksumus oleks sel juhul kuni 150 miljonit eurot,” ütleb Slavinskis.

Soome meteoroloogiainstituudi teadur ja üks elektrilise päikesepurje looja Pekka Janhunen leiab, et nanosatelliidid on kosmoseuuringute tulevik. Slavinskis ennustab, et sellest projektist võib saada rahvusvaheline kosmoseagentuuri projekt, nagu seda oli Rosetta. 

Praegu maailma mainekaimas tehnoloogiaülikoolis MIT järeldoktorantuuris õppiv ESTCube-1 arendaja Mihkel Pajusalu rõõmustab, et ESTCube’is tehtav töö tunnustust leiab. Euroopa kosmoseagentuuri vastus näitab, et kõige optimistlikumad ideed, mis Pajusalul ESTCube-1 arendades tekkisid, hakkavad täide minema. „ESTCube-1 peal katsetatud elektrilise päikesetuulepurje üks eesmärke ongi selle abil asteroidide juurde liikuda. See tehnoloogia võimaldab manöövreid, mis muidu oleksid tehniliselt peaaegu võimatud. Ka ESTCube-1 projekti ajal oli tehnoloogia jõudmisest asteroidimissioonideni pidevalt juttu, kuid see näis väga kauge fantaasia. ESA reaktsioon aga näitab, et olemegi selle poole liikumas,” sõnab Pajusalu.

Euroopa kosmoseagentuuri teadusprogrammi missioonide ettepanekuks laekus 26 projektiplaani, neist järgmisesse vooru pääsevad tavapäraselt 4-5. Enamjaolt jäävad projektide ettepanekud keskmiste ja suurte hinnasiltidega projektide kategooriasse (0.5-1 miljard eurot), asteroidide uurimine nanosatelliitidega oli aga väikeprojekti kategoorias.

Lisainfo:

Andris Slavinskis, Tõravere observatooriumi kosmosetehnoloogiate osakonna juhataja, +372 58284333, andris.slavinski@estcube.eu

Viivika Eljand-Kärp
Tartu Ülikooli pressinõunik
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5354 0689