Fotonäitus "Armastatud Afganistan" tõstab esile Afganistani ilu

Ühe motivaatorina, mis ärgitas Pärlit raamatut koostama, nimetab ta olukorda, kui Kabuli elama asudes näis olevat võimatu leida Afganistanist tavaisiku vaatepunktist rääkivaid raamatuid. Need kipuvad Pärli arvates jääma ekspertide kirjutatud analüüside laviini varju. Pärlit huvitasid ka pildid igapäevaelust, kuid fotoalbumid Afganistanist on tema sõnul pateetilised, traagilised või militaarsed – enamasti kõik korraga.

"Kui sattusin mainima, et elan Afganistanis, oli reaktsioon peaaegu alati üks: miks sa küll elad nii koledal maal? Ja mina mõtlesin alati: aga kuidas siis koledal - Afganistan on ju nii ilus maa!" Pärl leiab, et põhjus, miks Afganistani-teema alatiseks saatjaks on hirm, peitub teadmatuses. "Mulle näib, et inimesed kardavad asju, mida nad ei tunne. Ise olin ka Kabuli kolides ärevil. Mida enam Afganistani tundma õppisin, seda rahulikumaks muutusin," selgitas Pärl.

Innustust oma idee teokstegemisel sai Pärl inimestelt, kes lugesid tema Afganistani-teemalist ajaveebi "Kabuli päevik". Tagasiside seal avaldatule veenis teda, et inimesed tahavad näha ja mõista selle maa inimlikku palet.

Näitus "Armastatud Afganistan" keskendub afgaanide igapäevaelule, kommetele, kultuuriväärtustele ja maastikele. Fotode kaastekstid on eesti, vene ja inglise keeles. Õnne Pärli suureformaadilise foto- ja tekstiraamatu "Armastatud Afganistan" 48 peatükki on pühendatud selle maa haridusele, usule, põllumajandusele, kalligraafiale, burkale, koeravõitlusele, söögile jm.
[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"41358","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]
Vabakutseline ajakirjanik Õnne Pärl elas koos eestlasest abikaasaga Afganistanis aastatel 2006-2008. Fotograafi ja ajakirjanikuna tegi ta koostööd organisatsioonidega Turquoise Mountain Foundation, Save the Children Sweden-Norway ja Landell Mills Ltd. Ta külastas 11 provintsi, reisides ilma relvastatud kaaskonnata ning kajastas teemasid alates laste olukorrast ja lõpetades niisutuskanalite rajamisega.

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis jääb näitus avatuks 7. detsembrini, kust see rändab edasi Narva Muuseumi. Näitusi toetavad välisministeerium ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisainfo: Terje Lõbu, TÜ ajaloo muuseum ekspositsioonijuht (737 5671,5198 3132, terje.lobu@ut.ee)

Ande Etti
TÜ pressiesindaja
tel 737 5683; 516 1436
ande.etti@ut.ee
/yldinfo/press