Kas ristisõdijad arvestasid Liivimaa kohaliku ülikkonnaga?

Liivimaa ristiusustamise käigus võisid vallutajad oma mõjuvõimu kindlustamiseks otsida võimalusi abielluda kohalike ülikute tütardega. Kuna sobilikku abielu oli keeruline sõlmida, tehti soovitud positsiooni saavutamiseks muid lepinguid ja muu hulgas arvestati neis nii mõnelgi juhul kohalike ülikute nõudmistega.

Viimastel kuudel on Eesti meedias väideldud selle üle, milline ikkagi oli siinne ühiskond ristisõdade eelõhtul ja ajal ehk 12. ja 13. sajandil. Kuidas „vana“ ja „uus“ teineteisega kohanesid olukorras, kus ühed olid alistatud, teised aga võidukad sissetungijad?

Mõistagi sõltuvad vastused ettekujutusest vallutuseelse aja ühiskonnakorralduse kohta. Viimase paarikümne aasta jooksul on see tunduvalt muutunud. Hiljuti ilmunud Eesti esiajaloo kokkuvõttes on küll toonitatud, et sotsiaalne hierarhia ja võimu koondumine olid siin naabritega võrreldes nõrgemad, kuid samas tõdetakse, et „praegune uurimisseis ei võimalda aga teha lõplikke järeldusi muinasaja lõpu ühiskonna korralduse kohta“.

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.