Metsaülikool astus sammu maaelu parema korraldamise suunas

Tartu Ülikooli toetusel ning mitmete poliitikute, teadlaste ja spetsialistide osavõtul toimunud Metsaülikoolis jõudsid osalejad seisukohale, et Eesti taasiseseisvumise kahekümnendal aastapäeval tuleks tegutseda paremini korraldatud riigi suunas ning kaaluda, mida kodanikud koos valitsusega selle heaks teha saavad.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38378","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]"Oma väiksuse tõttu ei saa Eesti endale lubada killustatust. Ühtse riigivalitsemise arendamisest võib saada põhitegur, mis aitab Eestil riikluse küpsedes jätkuvalt edukas olla," seisab OECD hindamisdokumendis. Käärikul toimunud viiepäevane Metsaülikool pakkus välja lahendusi, mis kaasavad keskvõimu otsustusprotsessidesse ja reformidesse ka kodanikkonda, andes nõnda panuse Eesti regionaalses arengus mõtlemiseks ja sammu edasi astumiseks.

"On hea, kui kohalikel inimestel on küllalt algatusjõudu, et ise koostööd alustada. See ongi kodanikualgatus ehk tugeva demokraatia alustala, mis teeb valitsuse ülesanded kergemaks ja lahendused mõlemale poolele sobivaks," sedastas Metsaülikooli eestvedaja Mare Taagepera.

Viie päeva jooksul arutasid teadlased, poliitikud, oma ala spetsialistid, ettevõtjad, üliõpilased ning kodanikuühiskonna arengust huvitatud inimesed regionaalarengut puudutavatel teemadel nagu elu võimalikkusest ja korraldamisest maapiirkondades, haldusreformide eilsest, tänasest ja homsest päeva, aga ka hariduselu korraldamist maal ning väikekoolide sulgemist. Ühiselt jõuti mõteteni, kuidas praegust olukorda paremaks muuta.

Metsaülikoolis tõdeti, et regionaalse arengu üheks sõlmpunktiks tundub olevat nõrk ministeeriumite vaheline koostöö. Samuti nõrk koostöö ministeeriumite ja maakondade-valdade ja naabervaldade vahel.

Näiteks, läbimõtlemata investeerimine hoonetesse, mis lähitulevikus otstarbekat ning tasuvat kasutamist ei leia, ei lahenda maapiirkondade probleeme. Pigem kaasnevad uue eurorahaga ehitatud munitsipaalhoone või suletud, kuid uhkesti renoveeritud koolimajaga uued väljaminekud. Sestap tasuks nii kohalikul kui valitsuse tasandil maaelu korraldamisel läbi mõelda juba olemasolevate hoonete puhul otstarbekam ja mitmekülgsem kasutamine. Samuti võiksid naabervallad otsida koostöövõimalusi ühiseks laste koolitamiseks või hoonete ülalpidamiseks.

"Riigi poolt peaks olema üldplaneering selle kohta, kuhu läheb koole vaja 5-10 aasta perspektiivis," märkis Taagepera, lisades, et kui kava tehakse mitme valla koostöös, siis koostavad kohalikud omavalitsused koos sobiva ettepaneku. Sealjuures võib valdadel minna riikliku tasandi nõu tarvis.

Korduvalt tõusis murekohana teemaks maakoolide sulgemine. Peamine esitatud küsimus oli: kui kolida maale, kuhu kooli ja huviringi oma laps panna või kuidas korraldada laste kooliteed lähimasse kooli? Pühapäeval toimunud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo loengus ning sellele järgnenud paneeldiskussioonis jõuti tõdemusele, et igas väikekohas väga väheste lastega kooli pidamine pole majanduslikult ega hariduskvaliteedi seisukohalt otstarbekas.
Oluline on nii lühemas, kui pikemas perspektiivis otsustada, millised koolid vajavad lisatuge ja milliseid enam aidata ei saa, leidsid Metsaülikoolis osalenud.

Maapiirkondade suurima probleemi, noorte väljarände linnadesse ja välismaale puhul tõdesid Metsaülikoolis osalenud, et väljaränne ei pruugi olla negatiivne, kuna needsamad linnas hariduse omandanud noored tulevad sageli ühel hetkel kodukohta tagasi elama. Küll aga tekkis mitmel osalejal küsimus, kust leida asjakohast nõustamist, kui on soov linnast tagasi maale kolida.

Metsaülikooli juhataja Triin Käpa sõnul on Metsaülikool koht arutluseks võrdväärsete seas – igaühe arvamust austatakse ning see kuulatakse ära. "Keegi ei pea tundma end vähem või rohkem tähtsana, ei oma majanduslik-sotsiaalsest ega erialalisest taustast lähtuvana. Oluline on minna teemaga süvitsi, kuulata ära eksperdid ning asjaga varem tegelenud, ning seejärel hakata lahendusi otsima."

Tänavuse Metsaülikooli artikleid teemal "Seestpoolt suurem Eesti: regionaalne areng" saab lugeda ka järgmisest kogumikust. Metsaülikooli kohta leiab infot: www.metsaylikool.ee.

Lisainfo: Triin Käpp, Metsaülikooli juhataja, tel 569 09272, triin@metsaylikool.ee

Anneli Miljan
TÜ pressiesindaja
737 5683, 515 0184
avalik@ut.ee
www.ut.ee