Mis on uut keeletehnoloogias?

Järgmisel nädalal toimub Tartus AHHAAs kaks keeletehnoloogia alast konverentsi. Seega peaks huviline nelja päeva jooksul saama põhjaliku ülevaate valdkonna hetkeseisust ja tulevikuarengutest.

„Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ esimesel konverentsil 2.–3. oktoobril tutvustavad oma tegevust kõik sellest riiklikust programmist rahastatavad projektid. 4.–5. oktoobril toimuv rahvusvaheline „Human Language Technologies – The Baltic Perspective“ toob kokku Balti- ja Põhjamaade keeletehnoloogid.

„Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ konverentsil tutvustatakse vastselt avaldatud raamatusarja Euroopa keeltest digiajastul ja toimub avatud seminar keeleressursside õiguslikest aspektidest Aleksei Kelli, Peeter P. Mõtsküla ning Triin Tuuliku osalusel, mida on väga oodatud kuulama nii keeleressursside loojad kui autoriõiguse ja  intellektuaalomandi spetsialistid.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogide korraldatud rahvusvahelisele konverentsile 4.–5. oktoobril sõidab ligi 80 teadlast 11 riigist. Konverentsi peaesinejad on Lori Lamel (CNRS-LIMSI) – üks mitmekeelse kõnetehnoloogia innovaatoreid ning Steven Krauwer, Euroopa keeleressursside ja -tehnoloogia teadusinfrastruktuuri CLARIN ERIC direktor.

Konverentsi peateemadeks on keeleressursside mitmekeelsus ning keeletehnoloogia rakendused. „Eesmärgiks on viia kokku ennekõike Baltikumi, ent ka teiste riikide teadlased, rakenduste arendajad ja kasutajad, arutamaks uusimaid keeletehnoloogilisi suundumusi ning leidmaks sünergiat koostöö laiendamiseks,“ ütles konverentsi üks peakorraldaja, TÜ keeletehnoloogia teadur Kadri Vider. Tähelepanuväärne on seegi, et konverentsi toimetised ilmuvad digitaalselt ning kõigile avatud juurdepääsuga (Open Access) tunnustatud rahvusvahelises sarjas „Frontiers in Artificial Intelligence and Applications“ (IOS Press).

Keeletehnoloogia on teadus, kus kasutatakse nii keeleteaduse kui ka arvutiteaduse meetodeid, eesmärgiga luua arvutitele rakendusi inimkeele mõistmiseks ja töötlemiseks. Probleemide ring, millega keeletehnoloogid tegelevad, on väga lai, hõlmates arvuti abil ühest keelest teksti teise tõlkimist, grammatikakontrolli, kõnetuvastust, arvutileksikone, keeleandmete koondamist ja analüüsi ning muidki informaatika-keeleteaduse läbipõimunud suundi.

Rohkem infot „Eesti keeletehnoloogia 2011–2017“ esimese konverentsi kohta: http://www.keeletehnoloogia.ee/konverentsid/ekt-esimene-konverents/avatekst/
Rohkem infot „Human Language Technologies – The Baltic Perspective“ kohta:
http://www.cl.ut.ee/HLT2012/index.html

Lisainfo: Kadri Vider, keeletehnoloogia teadur, 737 6433, kadri.vider@ut.ee