NOVAATOR: Millest kõnelevad India rahvaste geenid?

Selle sajandi keskpaigaks võtab India Hiinalt ära maailma suurima rahvaarvuga riigi tiitli. Kireva rahvastikuga India elanike geneetilist tausta on maailma teadlased riigi suurust arvestades seni vähem uurinud, kirjutab TÜ teadusuudiste portaal Novaator.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37790","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli evolutsioonigeneetikud koostöös Inglismaa Cambridge’i ülikooli ja India teadlastega avaldasid äsja ajakirjas The American Journal of Human Genetics artikli India elanikkonna geneetilise omapära kohta.

Millal kaasaegse inimese jalg Lõuna-Aasiasse jõudis on endiselt vaieldav küsimus. Kindel tõend on Sri Lankalt leitud inimluustik, millel on vanust 31 000 aastat.

Kuid alles äsja avastasid Araabia poolsaarelt arheoloogilistel kaevamistel leitud iidvanu tööriistu analüüsinud teadlased, et inimene võis olla Aafrikast India suunas teel juba 125 000 aastat tagasi. Kas neid tööriistu valmistanud inimeste geenid on edasi kandunud ka tänapäeval elavatele inimestele, pole teada.

India elanikkonna geene on maailma teistest piirkondadest vähem uuritud, seda isegi naabermaa Pakistaniga võrreldes.

Eesti Biokeskuse teadusdirektor Mait Metspalu, äsja ilmunud artikli esimene autor ütles, et esimese asjana viitab Indiast pärit geeniproovide analüüs sellele, et varieeruvus on seal väga suur. See viitab, et läbi aegade on Indias elanud teiste piirkondadega võrreldes rohkem inimesi ja nad on oma ajaloos läbinud ilmselt suhteliselt vähe pudelikaelaefekte, mis geneetilist varieeruvust vähendavad. Pudelikaelaefektiks nimetatakse seda, kui suur osa populatsioonist saab miskipärast hukka, näiteks tuleb jääaeg, ning koos nendega kaob ka suur osa selle populatsiooni geneetilisest varieeruvusest.

Kui halvad ajad on möödas ja populatsiooni arvukus taastub, on pudelikaela efekti mõju endiselt täheldatav vähenenud geneetilises varieeruvuses, mille taastumiseks läheb aega palju rohkem kui populatsiooni arvukuse taastumiseks. Eestis oli üheks selliseks pudelikaelaks näiteks Põhjasõda, mille järel oli siinmail alles vaid umbes 70 000 inimest.

India elanikkonna geene uuriva töö käigus analüüsiti kahe aasta jooksul 1600 erinevat geeniproovi, vaatluse all oli 600 000 "tähte" üle kogu inimgenoomi, kus kokku on neid "tähti 3 miljardit.

Edasi loe Novaatorist!