Observatooriumi nooremteaduri meeskond võitis Copernicuse „OceanHacki“ programmeerimismaratoni

Novembri lõpus Tallinnas toimunud häkatoni „OceanHack“ võitis võistkond IceWise, kelle idee oli teha rakendus jääl ohutuks liikumiseks. Meeskonna juht oli Tartu observatooriumi kaugseire nooremteadur Kristi Uudeberg.

Programmeerimismaratoni eesmärk oli luua uusi lahendusi, rakendades Läänemere kohta käivaid satelliidiandmeid. Uudebergi meeskonna plaanitud rakendus IceWise kombineerib satelliidi Sentinel-1 andmeid kodanike jää paksuse mõõtmistega. IceWise’i ühe poole moodustaks kaart, kuhu on võimalik kuvada erineva teabega kihte: näiteks kus jää on ja kus mitte, ning mis tüüpi jääga on tegu. Seda võimaldavad hinnata Sentinel-1 satelliidipildid.

Samuti ilmuksid kaardil punktid, kus inimesed jää paksuse mõõtmisi tegid. Jää paksuse mõõtmise punktid oleksid erineva usaldusväärsusega, seega saaks inimene ise otsustada, kas ta soovib näha ainult ametlikke mõõtmisi või ka teiste tavakodanike omasid.

Kuna praegu on jää paksuse kohta mõõtmisandmeid vähe, siis ei ole satelliidi pakutavad jää paksuse hinnangud meie piirkonnas usaldusväärsed. Seepärast olekski rakenduse teine osa kasutajate antud teave. Kõik kasutajad saaksid sisestada andmed selle kohta, kui paks jää nende mõõtmiskohas on, samuti hoiatusi eri olukordade kohta, nagu jääpraod, jääpangad, allikakohad, õhuke jää või lahvandused. Need andmed ilmuksid rakenduse kaardil ja oleksid kõigile nähtavad. „Mida rohkem selliseid mõõtmisi on, seda täpsemaks lähevad tulevikus satelliidiandmetest lähtuvad jää paksuse hinnangud,“ märkis Uudeberg.

Sihtrühm kalameestest jääpurjetajateni

IceWise’i idee sai alguse sel sügisel Tallinnas toimunud Copernicuse teabetuuri üritusel. Sealses meistriklassis selgus, et ilmateenistuse jääkaardi koostajad otsivad viisi, kuidas jääpaksuse kohta teavet saada. „Siis leiti, et polegi ühtegi instrumenti, mis paksust mõõdaks,“ lausus Uudeberg.

Tegelikult kohtus pool meeskonnast esimest korda juba septembris Tartu Ülikooli korraldatud rahvusvahelises kaugseire sügiskoolis. Uudeberg usub, et sellised süvakoolitused, mis noori teadlasi ja doktorante kokku toovad, loovad võimaluse tutvuda eri inimestega ja mõttekaaslasi leida. Kui erinevate inimeste kogemusi ja oskusi kombineerida, võib tulemus olla väga põnev. Uudeberg lisas, et on tänulik Interregi projektile „BalticSatApps“, mis on võimaldanud temal sellistel koolitustel osaleda.

Kui IceWise’i mõte oli „OceanHackile“ vastu võetud, hakkas Uudeberg taustainfo saamiseks otsima inimesi, keda mõõtmistulemused võiksid huvitada ja kes ka ise jää paksust mõõdaksid. Keskkonnaagentuurist öeldi, et teavet jää olukorra kohta küsitakse kalameestelt, kes seda hea meelega jagavad. Nii uuriski Uudeberg kõigepealt kalameestelt, mis nende jaoks jääle minnes oluline on, mis andmeid nad vaatavad ja millised on andmete allikad.

Mida rohkem Uudeberg teemasse süüvis, seda rohkem kogukondi tundus sellega seotud olevat. Nii kujunesid tema vestluspartneriteks näiteks ka matkakorraldajad, motokrossi harrastajad ja jääpurjetajad. „Tuli välja, et mõõtmisi tehakse päris palju, aga neid ei edastata kuhugi, need jäävad kinnisesse kogukonda,” sõnas Uudeberg.

Asjalik ja toetav õhkkond

Võidumeeskonna juht Uudeberg leiab, et „OceanHacki“-laadsed programmeerimismaratonid pakuvad väga hea kogemuse kõigile, keda teema kasvõi veidi kõnetab või kes tahaksid näiteks enda arendus-, projektijuhi- või pingetaluvusoskuse proovile panna. Häkatonil töötatakse võõraste inimestega ühise eesmärgi nimel intensiivselt 48 tundi. Uudebergi sõnul tuleb kasuks positiivne, toetav ja lahendustele keskenduv meelelaad, sest sellise aktiivse arendustöö jooksul ei pruugi asjad alati minna nii, nagu plaanitud. „Seega võivad käiku minna variandid B, C, D ja isegi E,“ märkis Uudeberg.

Muu hulgas peab häkatonil oma ideed väga lühikese aja jooksul teistele osalejatele, mentoritele ja žüriile tutvustama nii, et öeldud saaks kõik olulise. See on Uudebergi hinnangul hea harjutus sarnasteks elulisteks olukordadeks väljaspool häkatoni.

Programmeerimismaratonid annavad Uudebergi sõnutsi hea võimaluse saada nõuandeid oma ala ekspertidelt. „Kokku tuuakse valdkonna väga hea teadmine,“ märkis ta. „OceanHackil“ olid nõu andmas mentorid riikidest üle terve Euroopa. Uudebergi sõnul on häkatonide mentorid abivalmid ja loovad toetava õhkkonna. „Sa tunned, et oled väga hoitud, ja loodetakse, et sul läheb hästi,“ kirjeldas ta.

IceWise’i meeskonda kuulusid peale Uudebergi arendajad Karl Kruuse ja Martin Laan, andmeteadlased Age Arikas ja Sander Rikka ning kasutajaliidese disainer Anna Roomet.

Copernicuse „OceanHacki“ programmeerimismaratoni korraldasid Garage48, Eesti Keskkonnaagentuur, Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsioon (EUMETSAT) ja Copernicuse merekeskkonna seire teenus. Auhinnafond oli 8000 eurot.

Lisateave: Kristi Uudeberg, Tartu observatooriumi kaugseire nooremteadur, kristi.uudeberg [ät] ut.ee