Professor Andres Metspalu pälvis inimese geneetika elutööpreemia

Eesti Inimesegeneetika Ühing tunnustas Tartu Ülikooli biotehnoloogia professorit Andres Metspalu tema laiahaardelise ja mitmetahulise tegevuse eest inimese geneetika vallas. Auhind „Elutöö geneetikuna“ anti Metspalule üle eile Viljandis Ugala teatris alanud inimese geneetika konverentsil.

„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia üle andnud Maris Laan, kes on Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,“ lisas Laan.

Metspalu oli 1999. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aktiivne liige, sh president aastatel 2005–2008. Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu Ülikooli Kliinikumi Sihtasutuses (1996) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel.

Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis 20.–21. sajandi vahetusel. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu Ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsimisele on see taristu olnud loomisest alates atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele. Nende hulgas on näiteks Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.

Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.

Professor Metspalu on silma paistnud ka muuga. Ta on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel. Näiteks on alates 2000. aastast korraldatud Tartus kõrgetasemelist teaduskonverentsi„Geenifoorum“, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.

Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA koostööpartneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja päriliku haiguse riski.

Eesti Inimesegeneetika Ühingu kohta leiab rohkem infot kodulehelt.

Lisateave:
Maris Laan
Eesti Inimesegeneetika Ühingu president
737 5008
maris.laan@ut.ee