Raamat paljastab raudse eesriide taga toimunud sündmusi

Ilmus Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professori akadeemik Tõnu Tannbergi toimetatud 430-leheküljeline artiklite kogumik Nõukogude Eesti arengutest külma sõja kontekstis. Temaatikat avavad 14 Eesti teadlast.

„Teisest maailmasõjast 1945. aastal võitjana väljunud NSV Liit kehtestas end kiiresti Ida-Euroopas ja allutas sealsed riigid peaaegu täielikult oma kontrollile. Sõjaaegne koostöö lääneriikidega murenes, selle asemel kujunes maailmas välja uus suurriikide vastasseis – külm sõda, mis jäi maailma arengu olulise mõjutegurina püsima kuni 1980. aastate lõpuni,“ kirjeldas Tartu ülikooli professor Tannberg raudse eesriide tekkimist.

Tannbergi sõnul suleti NSV Liit ja tema sõltlasriigid koos 1944. aastal taasokupeeritud Balti riikidega raudse eesriide taha. Läänemaailmast äralõigatusega kaasnes sõjajärgsetel aastatel Eestis ulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine ja vaimuelu suukorvistamine, vastupanu mahasurumine, repressioonid ning nõukoguliku käsumajanduse juurutamine.

„Moskva ülemvõimu kehtestamine ja hilisem toimimine idabloki ning teise maailmasõja lõpul taasokupeeritud Balti riikides oli keeruline, mitmetahuline ja kohati isegi vastuoluline sündmuste kulg, mida senises ajalookirjanduses ei ole veel küllaldaselt käsitletud,“ leidis professor.

Artiklite kogumik „Behind the Iron Curtain. Soviet Estonia in the Era of the Cold War“ koondab ühtede kaante vahele 14 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest arengutest külma sõja taustal.

Kogumikus analüüsitakse külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduse (Tiiu Kreegipuu), kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandi (Karin Veski, Anu Raudsepp), nõukoguliku usupoliitika muutuste (Atko Remmel) ning propaganda (Kaarel Piirimäe) näidetel.

Lisaks võetakse vaatluse alla külma sõja mõju Nõukogude Eesti majandusele (Olaf Mertelsmann), liiduvabariigi valitsusaparaadi rahvuslik koosseis (Olev Liivik), Eesti NSV välisasjade rahvakomissariaadi loomine ja esimesed nõukogude „diplomaadid“ (Tõnu Tannberg), KGB tegevust propagandakirjanduse väljaandmisel (Ivo Juurvee), nn. „Eesti süüasi“ NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud parteipuhastuste kontekstis (Meelis Saueauk) ning külma sõja aegsed sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsessid Nõukogude Eestis (Meelis Maripuu).

Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud samuti piirikontrolli reguleerimine ja toimimine Nõukogude Eestis (Indrek Paavle), Eesti pagulaspoliitikute vaated rahvusvahelisele poliitikale (Vahur Made) ning soomlaste huvireisid Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 (Oliver Pagel).

Sihtteema „Eesti külma sõja ajastul“ ja kaitseministeeriumi rahastatava projekti „Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis“ raames valminud kogumiku andis välja saksa tunnustatud teaduskirjastus Peter Lang.

Rohkem infot raamatu kohta leiab Saksamaa teaduskirjastuse Peter Land kodulehelt.

Lisainfo: Tõnu Tannberg, Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professor, raamatu toimetaja, tel: 5228790, e-post: tonu-andrus.tannberg@ut.ee.