Tartu tähetorn avab oma 200. sünnipäeval uksed muuseumina

Kolmapäeval, 27. aprillil tähistab Tartu tähetorn 200. aastapäeva ning avab uksed moodsa muuseumina kõigile huvilistele. Avamispäeval toimuvad tähetorni ees ja sees planetaariumietendused, näitemäng ja töötoad igas eas teadushuvilistele. Õhtusel vabaõhukontserdil esinevad ülikooli sümfooniaorkester ning ansambel Mahavok.

Alates 28. aprillist on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani kl 10–18.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"38641","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Tähetorni projektijuhil Reet Mägil on hea meel, et muuseum kevadeks valmis sai ja selle kõigile pidulikult avada võib. "Tähetorn on ju omal ajal olnud maailma astronoomia tähtsamaid keskusi. Ja nüüd saab ta läbi muuseumi jälle inspiratsiooniks ja teadmiste allikaks igas eas teadushuvilistele," selgitas Mägi tähetorni olulisust.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on Tartu tähetorni näol tegemist maailma teadusajalukku silmapaistva jälje jätnud objektiga, Eestis olevatest ajaloomälestistest ilmselt ühe kõige silmapaistvamaga. "Tähetorni tähendus Eestile ei piirdu vaid astronoomia ja geodeesia alaste saavutustega, tähetorni tuleb käsitleda ühe osana Tartu Ülikoolist, siinsest otsiva vaimuga ja akadeemilistele väärtustele orienteeritud keskkonnast. See keskkond on toetanud tippsaavutusi astronoomias ja geodeesias ning loomulikult ka vastupidi. Pole liigne lisada, et Tartu tähetorni võib mõneti lugeda kaasaegse füüsika- ja biotehnoloogia sünnipaigaks Eestis," ütles Haller.

Juubeliüritused algavad kell 11, kui esitletakse tähetorni raamatut. Kell 13.15 jätkuvad pidustused aktusega, kus esineb teiste hulgas ka Pulkovo Observatooriumi endine direktor Viktor Abalakin ning videotervituse saadab Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jean-Jacques Dordain. Tähetorn avatakse kell 15 näitemänguga, tähetorni ees ja sees toimuvad põnevad töötoad nii suurtele kui väikestele: planeedid, tähekaardid, planisfäärid, nivelleerimine, GPS-mõõtmine, pudelrakett, tudengisatelliit, tänapäeva geodeesiainstrumendid ja palju muud põnevat. Õhtul kell 19 ja 22 esinevad vabaõhukontsertidega ülikooli sümfooniaorkester ja ansambel Mahavok. Ilusa ilma korral toimub kell 00.30 ka tähevaatlusõhtu. 28.−29. aprillil toob rahvusvaheline astronoomiakonverents "Expanding the Universe" kokku täheteadlased üle maailma.

Täpsem ürituste kava: www.ajaloomuuseum.ut.ee/tahetorn
Rahvusvaheline astronoomiakonverents "Expanding the Universe": www.expandingtheuniverse.eu

Tähetorni restaureerimist ja muuseumiks seadmist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond. Aastapäeva ürituste läbiviimisel on toeks kultuuriministeerium, Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu nõukogu.

Tartu tähetorn on maailma teadusajaloo pärl. Siin tehtud teadus on korduvalt muutnud inimkonna arusaamu Maast ja universumist. Tähetorni juhataja Friedrich Georg Wilhelm Struve oli üks esimesi maailmas, kes mõõtis aastatel 1835-1836 tähe kauguse päikesesüsteemist. 1816–1852 mõõdeti F. G. W. Struve ja C. F. Tenneri juhtimisel meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Kaar, mida tänapäeval teatakse kui Struve geodeetilist kaart, omas suurt tähtsust geodeesia ja kartograafia arengus. 2005. aastal kanti Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirja ning üks oluline punkt sellel on Tartu tähetorn.

Lisainfo: Reet Mägi, tähetorni projektijuht, tel 7376 073, 504 0826, reet.magi@ut.ee

Anneli Miljan
Tartu Ülikooli pressiesindaja
tel +372 737 5683
mob +372 515 0184
e-post anneli.miljan@ut.ee
www.ut.ee