Tartu Ülikool jõudis materjaliteaduse valdkonnas maailma tippude hulka

Rahvusvahelise teadusajakirjade andmebaasi Web of Science hiljuti uuendatud andmed näitavad, et Tartu Ülikool kuulub ühe protsendi maailma enim viidatud teadusasutuste sekka nüüd ka materjaliteaduste alal. See on 13. teadusvaldkond, milles Tartu Ülikool kuulub maailma tippasutuste hulka.

Materjaliteadus on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduste kokkupuutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslik eesmärk on uute materjalide väljatöötamine eri valdkondade, näiteks fotoonika, elektroonika, energeetika ja transpordi jaoks.

Tartu Ülikooli grandikeskuse teadus- ja arendustegevuse analüütik Kalmer Lauk ütles, et kindlasti ei saa Tartu Ülikooli edukust materjaliteadustes siduda vaid ühe kindla teadlase või instituudiga. „Nii füüsika-, keemia- kui ka tehnoloogiainstituudis on viimasel kümnel aastal sündinud väga palju kõrgetasemelisi saavutusi, mis on tekitanud teadusmaailmas elavat vastukaja ja jõudnud viidatavuselt maailma tippu. Sellised lugupeetud teadlased nagu professorid Mikhail Brik ja Ülo Langel ning kaasprofessor Kaido Tammeveski on ainult üksikud, kelle teadustöö on materjaliteaduste valdkonnas tähelepanu pälvinud,“ lausus Lauk.

Tartu Ülikooli teadlased aitavad luua näiteks uudseid energia muundamise ja salvestamise tehnoloogiaid, et hõlbustada taastuvenergia ja elektrilise transpordi laialdasemat kasutust. Sama oluline on uute tõhusate LED-fosfooride arendamine, mis aitavad energiat kokku hoida ja tagada inimsõbraliku valgustuse.

Keemia instituudi direktor Enn Lust väljendas heameelt, et kuuldused edukatest energeetikamaterjalide ja väikese võimsusega seadmete uuringutest on jõudnud ka Eestis tegutsevate ettevõtete (nt Auve Tech OÜ) ja omavalitsusteni. Nii osalevad Tartu Ülikooli materjaliteadlased ja elektrokeemikud koostöös Keila linna, Tartu linna ja Ida-Virumaa omavalitsustega ülisuurte vesinikuenergeetikaprojektide juurutamises.

Kümne aastaga kvaliteedihüpe

Kümne aastaga on Tartu Ülikoolis toimunud suur edasiminek nii mõjukate teadusvaldkondade üldarvestuses kui ka oma valdkonna tippu kuuluvate teadlaste arvus. Veel 2011. aastal oli Tartu Ülikool Essential Science Indicatorsi (ESI)* andmeil enim viidatud teadusasutute hulgas vaid kuues valdkonnas, ent nüüd juba kolmeteistkümnes. Ka enim viidatud teadlaste hulk on silmapaistvalt kasvanud: kui 2011. aastal kuulus ühe protsendi enim viidatud teadlaste hulka 15 Tartu Ülikooli teadlast, siis tänavu märtsis oli neid 72**. Ainuüksi eelmisel aastal suutsid kolm Tartu Ülikooli valdkonda kutsuda tööle igaüks vähemalt ühe teadlase, kes kuulus ESI 1% enim viidatud teadlaste hulka.

Füüsika instituudi direktor Toomas Plank peab edu põhjuseks ülikooli ja teadlaste tarku valikuid. „Euroopa Liidu vahendite abil oleme rajanud suurepärase teadustaristu, mis on igale teadlasele doktorandist kuni maailma tipuni väga oluline töökeskkonna osa,“ ütles ta.

Plank rääkis, et kui teadustööks on loodud konkurentsivõimelised tingimused, siis kasutavad neid ära nii meie andekad noorteadlased kui ka mujalt siia õppima asunud talendid ning samuti neid juhendavad väljapaistvad teadlased kas Eestist või välismaalt. „Nii alusuuringutes kui ka tehnoloogia arendamisel on edu võti ennekõike inimesed ja nende ambitsioonikad ideed. Väljapaistvate mõtete realiseerimiseks on vaja aga vahendeid – aparatuuri ja toetavaid tehnoloogilisi struktuure. Need toimivad Tartu Ülikoolis hästi,“ märkis Plank.

Ka tehnoloogiainstituudi direktor Reet Kurg sõnas, et kindlasti näitab maailma tippude hulka kuulumine Tartu Ülikooli füüsikaliste loodusteaduste kõrget taset, millele on aluse pannud siinsed teadlased oma aastatepikkuse pühendunud tööga. „Rõhutan vajadust tegeleda Eestis jätkuvalt fundamentaaluuringutega, sest ainult selle abil tulevad uued avastused, mida saab rakendada uuenduslike toodete arendamisel,“ lausus Kurg.

Ta kirjeldas, et tehnoloogiainstituudi, aga ka füüsika instituudi töörühmad teevad tihedat koostööd Euroopa Tuumauuringute Keskusega (CERN), aidates luua uusi osakesekiirendite ja -detektorite materjale. Need tehnoloogilised lahendused ei leia kasutust mitte ainult CERN-i fundamentaalfüüsikalistes uurimustes, vaid ka kosmosetehnoloogias ja tänapäevases meditsiinitehnoloogias, näiteks vähiravis. Suured võimalused avanevad veel vesiniku hoiustamise ja transpordi valdkonnas ning uudsetes taastuvenergia arendusprojektides. Keemia instituudile pakub hinnalisi rahvusvahelisi koostöövõimalusi osalemine Euroopa Neutronkiirgusallika (ESS) töös.

Enn Lust on veendunud, et materjaliteaduste vallas tehtav teadustöö muutub üha olulisemaks, sest Euroopa rohepöörde käigus toimuv üleminek vesiniku- ja taastuvenergeetikale eeldab järjest uute ja unikaalsete omadustega vastupidavate materjalide loomist ning katsetamist energeetikaseadmetes.

Tartu Ülikooli enim viidatud teadlaste ja teadusvaldkondade hetkeseisu võib vaadata Tartu Ülikooli kodulehelt. Andmete aegrida saab jälgida ülikooli statistika töölaualt.

* ESI on analüütiline tööriist, mis tuvastab Web of Science’i Core Collectioni kõige rohkem viidatud teaduspublikatsioone. ESI analüüs hõlmab üle 11 000 ajakirja kogu maailmast, et järjestada autorid, asutused, riigid ja ajakirjad 22 valdkonnas avaldamis- ja viitamisnäitajate põhjal. Andmebaasi metoodika tõttu ei arvesta see paraku humanitaarteadusi. Andmed hõlmavad kümneaastast ajavahemikku ning publikatsioonide ja viidete arvu värskendatakse iga kahe kuu tagant.

** Statistika töölaua analüüsis arvestatakse töötajaid isikukoodi alusel. Kui töötajal puudub Eesti isikukood (välis- ja külalisteadlased), siis ei seo töölaud neid andmeid ülikooliga ning kahjuks jäävad nende andmed analüüsist välja. 

Lisateave:
Reet Kurg, tehnoloogiainstituudi direktor, 5341 9189, reet.kurg@ut.ee
Enn Lust, keemia instituudi direktor, 511 2030, enn.lust@ut.ee
Toomas Plank, füüsika instituudi direktor, 501 6831, toomas.plank@ut.ee