Tartu Ülikooli arengufondi eksperimentaalarenduse toetuse abil tuuakse ideed laboriseinte vahelt välja

Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkond toetab tänavu Tartu Ülikooli arengufondist saadud rahaga projektide eksperimentaalarendust. Kokku esitati toetuse saamiseks 31 taotlust summas 1 234 200 eurot, millest toetati kuut projekti 175 000 euro väärtuses.

Kõige aktiivsemad taotlejad olid füüsika ja tehnoloogiainstituudi teadlased, mõlemast instituudist esitati kümme taotlust. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekaan professor Peeter Burk luges konkursi kordaläinuks, kuna esitati palju huvitavaid projekte. Projekte hindasid loodus- ja täppisteaduste valdkonna ning ettevõtluse ja innovatsioonikeskuse spetsialistid. 

„Võtsime otsustamisel arvesse, et toetuse saaks konkurentsieelist pakkuv ja realistliku rakenduskavaga ettepanek. Edukaks turuleviimiseks ei piisa mehhaanilisest liikumisest innovatsiooniahela järgmisele astmele,“ selgitas otsustamisprotsessi Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde juht Jane Luht. „Kolmandik taotlustest olid sellised, mida oleksime tahtnud kindlasti rahastada,“ lisas Luht.

Kõiki taotlejaid nõustavad Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse töötajad ka edaspidi. Nendele taotlejatele, kes sel korral toetust ei saanud, püütakse koostöös Tartu Ülikooli grandikeskusega leida lisatoetusi ideede edasiarendamiseks. Mitmel juhul on tarvis alustada aga hoopis nõustamisest, et selgitada välja kõige sobilikum kommertsialiseerimise viis.

„Teadsime, et loodus- ja täppisteaduste valdkonnas on vajadus sellise meetme järele kõige suurem. See taotlusvoor andis meile hea ülevaate, kuidas oleks selliseid meetmeid edaspidi üleülikooliliselt mõistlik rakendada. Loodetavasti saame järgmisel aastal arvestada ka teiste valdkondade toetusega,“ kommenteeris eksperimentaalarenduse toetuse vajalikkust ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim. „Eestis on teaduspõhise ettevõtluse arenguahelas veel tühimikke. Selle toetusega oleme suutnud täita neist ühe olulisima ja aidata teaduse laboriseinte vahelt välja,“ lisas Reim.

Toetuse suurusega 32 000 eurot sai analüütilise keemia dotsendi Koit Herodese projekt "ValChrom – software for chromatographic method validation from planning to reporting", keeletehnoloogia dotsendi Mark Fišeli projekt "Neural Speech Synthesis for Estonia", botaanika professori Meelis Pärteli projekt "Mainstreaming biodiversity and ecosystem services in landscape-planning: prototype for an innovative online application" ja materjaliteaduse vanemteaduri Martin Timuski projekt "Alco-gels based on silicon compounds for use as fuel tablets".

Lisaks toetati 25 000 euroga orgaanilise keemia vanemteaduri Lauri Varese projekti "Novel bio-based coatings for demanding applications" ja  22 000 euroga mikroobse glükobiotehnoloogia teaduri Triinu Visnapuu projekti "Scale-up production of a novel polyfructan levan by bacterial levansucrase, extremely stable and active biocatalyst".

Lisateave: Kristel Reim, TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja, 737 4887, 5342 4023, kristel.reim@ut.ee