Tartu Ülikooli teadlaste koostöös leiti Soomest meteoriidikraater

Tartu Ülikooli, Helsingi Ülikooli ja Soome Geoloogiakeskuse koostöös tõestasid Jüri Plado, Satu Mertanen, Timmu Kreitsmann, Jouni Lerssi, Jari Nenonen ja Lauri J. Pesonen Kesk-Soomes 2,6 km läbimõõduga kraatri meteoriitse päritolu ning avaldasid oma teadustöö tulemused ajakirjas Meteoritics & Planetary Science. Kraater asub Jyväskyläst 50 km kaugusel põhjaloodes.
Summaneni kraater (koordinaadid 62°39.0’ põhjalaiust ja 25°22.5’ idapikkust) asub Summasjärvi järves ja ei ole looduses otseselt vaadeldav. Kraatrit tõestava materjali otsimiseks andsid vihje Soome Geoloogiakeskuse sajandivahetusest pärinevad aerogeofüüsikaliste uuringute tulemused, mis näitasid, et järve all paikneb ümara põhiplaaniga hea elektrijuhtivusega keskkond. Aastal 2017 korraldati kraatri ümbrusesse kaks ekspeditsiooni. Välitööde tulemusel leiti järvest kagus paarkümmend plahvatusele viitavat – löögikoonustega ja purustatud– kivi, mille suurus ulatus mõnest detsimeetrist paari meetrini. Need kivid pärinevad kraatrisüvikust, olles sealt liustiku poolt välja toodud viimase jääaja käigus. Plahvatuse toimumise aeg ei ole veel teada.
Kivimite mikroskoopilise uuringu tegi Tartu Ülikooli geoloogia osakonna doktorant Timmu Kreitsmann. Leitud kvartsikristallides esinesid planaarsed deformatsioonielemendid: imepeenikesed, tihedalt paiknevad ja üksteisega paralleelsed tasapinnalised lõhed. Koos löögikoonustega on need meteoriidiplahvatuse kümnete gigapaskaliteni ulatuva löögirõhu vaieldamatu tunnus. 
Summanen on 191. kraater Maal, mille meteoriitne päritolu on tõestatud. Leid täiendab Soomest avastatud kraatrite hulka, suurendades selle kaheteistkümneni. Summanen on suhteliselt väike kraater võrreldes näiteks Soome suurima, üle 30-kilomeetrise läbimõõduga ja 1,1 miljardi aasta vanuse Keurusselkä kraatriga. Enamik Soome kraatritest asub ida-läänesuunalises vööndis 61. ja 64. laiuskraadi vahel. Kraatrite suure hulga selles piirkonnas põhjustab Fennoskandia kilbi kõrge vanus (Summasjärvi ümbruses 1,91–1,88 mld aastat), avanevate graniitsete kivimite tugevus ja vastupidavus erosioonile ning geoloogilise uurituse hea tase.
Vasakul: Summaneni meteoriidikraatri asukoht Soomes koos üheteistkümne varem avastatud kraatriga. Paremal: Summaneni kraatri ümbruse batümeetriline ja reljeefkaart. Summasjärvi rannajoon on kujutatud punase joonega ja kraater kollase ringiga. Struktuuri plahvatuslikule päritolule viitavad kivimid leiti järvest kagus asuvalt saarelt ja maismaalt. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)

Summaneni meteoriidikraatri avastuse alus oli Soome Geoloogiakeskuse aerogeofüüsikaliste uuringute põhjal koostatud kaart, millel on näha ümar takistuse anomaalia. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)

Summaneni kraatrist kagus asuvate löögikoonustega graniitsete kivide fotod. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)

Kvartsiterade mikrofotod, millel on näha planaarseid deformatsioonielemente: imepeenikesi, tihedalt paiknevaid ja üksteisega paralleelseid tasapinnalisi lõhesid. Vasakpoolsel fotol paiknevad lõhed kahes kristallograafilises suunas. Planaarsed deformatsioonielemendid tekivad ainult väga suure plahvatusrõhu juures. (Foto: Meteoritics & Planetary Science)

Lisainfo: Jüri Plado, Tartu Ülikooli geofüüsika ja petrofüüsika vanemteadur, 7376696, juri.plado [ät] ut.ee

Mari-Liis Pintson
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5866 8677
mari-liis.pintson [ät] ut.ee
www.ut.ee