20. sajandi kirjandusteadus on meid varustanud teooriatega, mille abil
teoste tõlgendamist seletada. Tõlkija, uurija, õpetaja jaoks on need
teoreetilised küsimused väga praktilise iseloomuga. Teose mõistmiseks
ning leitud tähenduse rekonstrueerimiseks teiste jaoks otsime viisi,
kuidas näha teost koherentse tervikuna, püüame tabada teksti kodeeritud
mudellugeja positsiooni, aru saada teksti kavatsusest meie suhtes, et rajada sellele oma kavatsusi järgmiste lugejate suhtes.
Proust aga jätab ka kõige rikkalikuma repertuaariga tõlgendaja
möödapääsmatu probleemi ette: kuidas seda kõike teha, kui me leiame end
vastamisi niivõrd mahuka teosega? Küsimus ei ole üksnes ühe praktilise
probleemi esitamises tuntud retseptsiooniteooriate valguses, vaid
põhimõttelise arutelu algatamises. Mida teha tekstiga, mis ei lase end
hõlpsasti haarata, mille mudellugeja võib osutuda keerukaks ja
vastuoluliseks, mille tervikliku tõlgenduse läbimõtlemine võib olla
inimese elutöö? Kui teksti saadavad pealegi arvukad juba valmis
tõlgendused, siis kui paljud lugejad jõuavad üldse oma Prousti
avastamiseni?
Eesti lugejad, tõlkijad ja kriitikud on Prousti avastama hakanud nüüd.
Sellepärast kutsub Prantsuse Teaduslik Instituut septembris Tartusse
kõnelema Prousti lugejaid, kes on mõtelnud Prousti avastamise kogemuste
ja võimaluste üle eri vaatepunktidest ning erinevates Euroopa
kultuurides.
Konverentsi töökeeled on eesti ja prantsuse keel, kõik ettekanded ning
arutelud tõlgitakse. Konverentsi toetab Prantsuse Suursaatkonna
Kultuuri- ja koostööosakond.
Illari Lään
TÜ avalikkussuhete juht
INFO: Prantsuse Teaduslik Instituut, Katre Talviste, e-post:
katre@tdl.ee,
colloque.proust@tdl.ee, TÜ klassikalise filoloogia
õppetool, tel: 737 5211