Teadlased: veepuhastamine võib tekitada radioaktiivseid jäätmeid

Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased tegid esimese uuringu, mis hindas madalaktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid, mida veetöötlusjaamad Eestis iga päev tekitavad. Uuringu tulemusi tutvustatakse 22. mail kell 13 keskkonnaministeeriumis avalikul seminaril.

Viimastel aastatel on selgunud, et kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal olulisel määral veetöötlusjaamadesse akumuleeruda ning muudab sellega veetöötlusjaamad töötajatele kiirgusriski allikaks. Nii võib joogivee tootmine muutuda seadusandluse silmis kiirgustegevuseks.

„Uuringud võimaldavad kõrvutada kõrgenenud radioaktiivsusega joogivee tarbimisest põhjustatud kiirgusriske veetöötlemisel tekkinud radioaktiivse materjali tekitatud kiirgusriskidega ning kujundada parimat strateegiat riskide vähendamiseks nii joogivee tarbijatele kui ka veekäitlejatele,“ rääkis uuringu projektijuht, Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur Madis Kiisk.

Kiisk tõdes, et Cm-V põhjavett kasutab joogiveena rohkem kui 200 000 tarbijat, kellest ca 90% saab kõrgema radioaktiivsusfooniga joogivett, kui seadusandlus kehtestab. „Samas on oluline rõhutada, et tegemist on siiski väikeste kiirgusriskidega,“ lisas ta. Uuring käsitles valitud Cm-V veetöötlusjaamasid Põhja-Eestis.

Cm-V põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada. „Viimaste aastate uuringutulemused kinnitavad, et valdavalt kasutatavad, peamiselt raua ja mangaani ärastamisele suunatud veetöötlustehnoloogiad ei suuda tagada soovituslikku radioaktiivsuse fooni joogivees ning samal ajal ei suudeta vältida ka radioaktiivse materjali teket veetöötlusjaamades“ ütles Kiisk.

Kiisk arutles, et kuigi suurem radioaktiivsuse ärastamine ja akumuleerimisvõime veetöötlusjaamas on tarbijatele positiivne, kuna nii saab tarbija radioloogiliste näitajate poolest puhtamat joogivett, vajame me tehnoloogilisi muudatusi veetöötlusprotsessides, et vähendada või vältida radioaktiivse materjali tekkimist.

„Radioaktiivse materjali käitlemine ja sellega kaasnevate kiirgusriskide kontrolli all hoidmine toovad kaasa lisakulusid veetöötlejatele, mis omakorda mõjutab joogivee hinda tarbijatele,“ tõdes teadlane.

Kiisk lisas, et kuigi tavainimene veetöötlusjaamade protsessidega kokku ei puutu ja neid mõjutada ei saa, on oluline kasvatada tarbijate teadlikkust – millist kvaliteeti joogiveelt nõutakse ja millised on kvaliteedi tagamisega seotud riskid ja kulud.

Reedel, 22. mail algusega kell 13 kutsuvad Tartu ülikooli keskkonnafüüsika labor, keskkonnaministeerium ja Eesti vee-ettevõtete liit osalema teabepäeval „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades.“ Teabepäev toimub keskkonnaministeeriumi I korruse suures saalis (Narva mnt 7a, Tallinn).

Projekti finantseeris keskkonnainvesteeringute keskus.

Lisainfo: Madis Kiisk, uuringu projektijuht, Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur, tel: 51 69239, e-post: madis.kiisk@ut.ee.

Virge Tamme
Tartu Ülikooli pressiesindaja
Tel: +(372) 737 5683
Mob: +(372) 5815 5392