Tsitrusviljades leiduv ühend võib takistada vähiravi tõhusust

Eestis tehtud eelkliinilisest uuringust selgub, et aktiivse vähiravi ajal tuleb taimseid toidulisandeid tarbida ettevaatlikult, sest see võib tuua kasu asemel hoopis kahju.

Eesmärgiga uurida taimedes leiduvate ühendite vastastikmõju keemiaraviga tegi Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Ida-Tallinna Keskhaigla teadlastest koosnev töörühm uuringu, milles kasutati kaugele arenenud eesnäärmevähi rakumudelit (PPC-1). Tartu ja Tallinna teadlased analüüsisid, kas kaugele arenenud eesnäärmevähi raviks kasutatavatel keemiaravimitel ja taimedes sisalduvatel bioaktiivsetel ühenditel on koostoimeid. Need uuritud bioaktiivsed ühendid olid taimsed pigmendid ehk flavonoidid.

Uuringust selgus, et tsitrusviljades – peamiselt apelsinides ja nendest valmistatud toidulisandites – leiduv orgaaniline ühend hesperetiin pärsib kaugele arenenud eesnäärmevähi rakkudes keemiaravimite toimet. Teised selles töös uuritud taimsed ühendid ei mõjutanud keemiaravimite toimet kaugele arenenud eesnäärmevähi rakkudes.

„Hesperetiin vähendas keemiaravimite tõhusust ligikaudu kümme korda,“ sõnas uuringu üks autor, TÜ onkoloogia dotsent ja vanemteadur Jana Jaal. „Selline pidurdav mõju sõltus hesperetiini doosist." Jaal täpsustas: "Keemiaravimite mõju vähenemine ilmnes hesperetiini annuste juures, mida on võimalik organismis saavutada üksnes vastavate toidulisandite tarbimisel, ning avaldus keemiaravimi ja hesperetiini samaaegsel lisamisel.“

Teadustööst ilmnes selgesti, et taimseid lisandeid tuleb aktiivse vähiravi ajal tarbida ettevaatlikult ja teadlikult. Ilma tõenduspõhisuseta võib sellisest tegevusest sündida loodetud kasu asemel kahju. Paraku teatakse toidulisandite ja klassikaliste vähiravimeetodite koosmõjust väga vähe ning ka tõenduspõhist infot on keeruline koguda, sest erinevalt ravimite tootjatest ei pea toidulisandite tootjad tegema laiaulatuslikke kliinilisi uuringuid nende toime tõestamiseks.

Uuringu valmimist toetasid Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts ja Tartu Ülikooli Kliinikum. Selle tulemused on avaldatud vähiuuringutele keskendunud teadusajakirja Anticancer Research novembrikuu numbris.

Töö autorid Katrin Sak, Helen Lust, Marju Kase, Marika Saar ja Jana Jaal pälvisid eelmisel aastal selle uuringu eest ka Tartu Ülikool Kliinikumi teadustöö preemia.

Tervise Arengu Instituudi vähiregistri andmetel diagnoositi Eestis eesnäärmevähk 2015. aastal 1102 mehel. Arvestades vähidiagnooside arvu pidevat kasvu on selles valdkonnas tehtavad kompleksuuringud üha tähtsamad. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on prognoosinud aastaks 2030 esmaste vähijuhtude arvu 68%-list kasvu võrreldes 2012. aastaga.

Lisateave:
Katre Tatrik, ERR Novaator peatoimetaja, katre.tatrik@ut.ee, 737 6566, Tartu Ülikool