Uuring aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest jõudis The Economist veergudele

Mainekas rahvusvaheline nädalaleht The Economist avaldas TÜ teaduri Tuul Sepa uuringu aed-karmiinleevikese sulestiku värvusest. Noore teadlase uuring jõuab seeläbi enam kui 1,5 miljoni lugejani.

Arizona osariigi ülikoolis järeldoktorantuuris viibiv Tuul Sepp kirjeldab, et The Economist`i suur huvi nende teadustöö vastu on neile endilegi üllatuseks.

USA teadlastel on arusaadavalt oluliselt keerulisem üleriiklikku meediasse jõuda kui Eestis. Sepa sõnul ei või ka öelda, et tema ameerika kolleegid teaduse populariseerimisel oluliselt aktiivsemad oleks. Sellegipoolest on The Economisti kajastus ka ookeani taga sündmus, mida sealne ülikool uhkusega kõigis meediakanalites jagab.

“Tegelikult viis selle artiklini mu põhiuurimuse väike kõrvalprojekt. Püüdsin nimelt eelmisel talvel siinseid linnalinde, aed-karmiinleevikesi, et neid rõngastada ja hinnata nende ellujäämust linna- ja maaelupaikades," räägib Tuul Sepp. Teaduri eesmärgiks oli tõestada, et linnades jäävad linnud paremini ellu kui maal. “Kuna linnud mul aga juba kinni püütud olid, mõtlesin, et enne nende lahtilaskmist võiks veel mingit lisainfot koguda. Mu Eesti töörühma liikmed eesotsas Peeter Hõraku ja Richard Meiterniga olid just välja töötanud ja avaldanud uue meetodi lindude seedimise efektiivsuse mõõtmiseks väljaheiteproovide rasvasisalduse kaudu. Tundus lihtne koguda lindudelt väljaheiteproove ning pildistada nende sulestikku värvuse analüüsimiseks,” lisab ta.

Nimelt pole siiani suudetud leida päris ammendavat vastust küsimusele, miks osa linde on erksama värviga kui teised. Sulgedele punaseid ja kollaseid toone andvaid pigmentaineid saavad linnud toidust, ning teaduri idee oli testida, kas seedimise efektiivsus mängib värvuse kujunemisel rolli. Selguski, et erksama värvusega lindude seedimine on tõhusam, ehk nad saavad söödud toidust paremini vajalikke aineid kätte. "Tegelikult on see uurimus hea näide sellest, kuidas teaduse tegemine on paljuski etteennustamatu ja paindlikkust vajav protsess – uued ja põnevad avastused ei pruugi tulla üldse sealt, kust teadlane neid esialgu ootab,” kirjeldab Sepp põnevaid sündmusi tagantjärele.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.