Uuring: Eesti naiste väiksema palga põhjus - saad seda, mida küsid

Tartu ülikooli majandusteadlased on äsja valmis saanud uuringu, millest selgub, et naiste ja meeste palgalõhe on suuresti inimeste enda tekitatud - naised küsivadki vähem palka, kui sama kvalifikatsiooniga mehed.

Koostöös CV Keskusega uurisid Tartu ülikooli majandusteadlased, mis mõjutab Eesti inimeste ametialast mobiilsust nii Eestis kui ka välismaal. Fookuses olid ka välismaise töökogemuse ja karjääri seosed ning erinevused naiste ja meeste palgaootustes.

Uuringu ühe läbiviija, projektijuht Pille Mõtsmehe sõnul on palgaootuste lõhe sama suur kui palgalõhe - nii naiste palk kui palgaootus on keskmiselt 30% madalam kui meestel. „Haridustase palgaerinevust ei seleta, sest Eestis on naiste keskmine haridustase kõrgem kui meestel. Mõneti tuleneb sooline erinevus palkades erinevusest ametikohtade valikutes  ja naiste sagedasemas  tööturult eemalolekus. Siiski on selliste tunnuste panus palgalõhe seletamisel väga väike ning valdav enamus erinevusest palgaootustes tuleneb kas uuringust välja jäänud tunnustest nagu isiksuseomadused ja väljaspool haridussüsteemis omandatud oskused; või naiste ratsionaalsest ootusest. Naiste ja meeste palkade erinevus Eestis võib  tuleneda suuresti naiste enda tagasihoidlikkusest. Naised kipuvad küsima oma panuse eest vähem raha ja tööandjad ei pruugi siis ka rohkem pakkuda," selgitab Mõtsmees.

Uurimisprojektis käsitleti töökohtade vahetamist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning tööalase liikumise tagajärgi. Selgitati ka ametialase mobiilsuse seoseid majandustsükliga ja töötajate liikumisega kaasnevaid mõjusid ettevõtetele. Muuhulgas leidsid teadlased, et innovaatilisemates ettevõtetes tuleb uute inimeste palkamist ja töötajate liikumist rohkem ette. "Selgus ka, et töötaja välismaine töökogemus võib olla töö leidmisel nii pluss kui ka miinus," räägib Pille Mõtsmees. "See näitab töötaja kvalifikatsiooni, kuid tekitab tööandjas ka ebakindlust: ühelt poolt on sellisel töötajal kõrgem palgasoov, teisalt ei saa tööandja olla kindel, et kui välismaalt tuleb järjekordne hea pakkumine, siis ta oma töötajast ilma ei jää."

Uuringust tuli välja, et kui varem oli inimese töötustaatus uue töö leidmisel takistuseks, siis nüüd, pärast majanduskriisi, see enam nii pole. "Me kõik tunneme kedagi, kes on viimaste aastate jooksul tööst ilma jäänud - see võib tabada nii töölisi kui ka tippspetsialiste," ütleb Mõtsmees. "Ka tööandjad on oma hoiakuid muutnud, nüüd on töötul ja lihtsalt töökohta vahetaval inimesel kandideerides võrdsemad võimalused."

Teadlased tutvustavad uuringu "Ametialase mobiilsuse tegurid ja mõjud Eestis" tulemusi seminaril "Ametivahetusest, palgaootustest ning välismaal töötamise mõjust karjäärile" esmaspäeval, 17. septembril kell 12 Tartu ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3). Üritust modereerib prof. Raul Eamets Tartu ülikoolist. Kõik huvilised on oodatud!

Projekti läbiviimist toetas Euroopa Liidu sotsiaalfond.

 

 

 

 

Info ja registreerimine: Pille Mõtsmees, pille.motsmees [ät] ut.ee, tel 502 5441