Veebis toimunud rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil otsiti parema tuleviku võtit

2020 on eriline aasta, kuna koroonaviiruse pandeemia tõttu kehtivad maailmas mitmed seninägematud piirangud ja reeglid. See mõjutas mõistagi ka 52. rahvusvahelist keemiaolümpiaadi. Istanbulis toimuma pidanud võistlus leidis aset hoopis kõikide osalejate elukohariikides. See oli nii korraldajatele, juhendajatele kui ka õpilastele paras proovikivi, sest osalejad elavad eri ajavööndites. Samuti pandi nõnda proovile riikide infotehnoloogiline võimekus. Loomulikult jättis see jälje osalenud riikide arvule: kui eelmisel aastal lahendasid võistlusülesandeid 80 riigi õpilased, siis sel aastal osales 231 õpilast 60 riigist.

Olümpiaadi moto „Chemistry for a better tomorrow“ („Keemia parema tuleviku heaks“) võttis kogu võistluse suurepäraselt kokku. Keskkonnaprobleemidele ja rohelisele mõtteviisile keskendunud juhtmõte omandas veelgi sügavama tähenduse seetõttu, et just praegu otsib inimkond keemia abil lahendust maailmas valitsevale olukorrale, püüdes luua toimivat vaktsiini. Lisaks öeldakse selle motoga, et keemia kui rahvusvaheline keel aitab tugevdada riikidevahelisi sidemeid, ning kutsutakse üles teaduskoostööle. „52. rahvusvaheline keemiaolümpiaad oli selle suurepärane näide, sest ilma koostöö ja teineteise usaldamiseta poleks see üritus olnud võimalik,“ ütles Eesti keemiaolümpiaadi komisjoni esimees Ida Rahu.

Kui tavaliselt koosneb rahvusvaheline keemiaolümpiaad praktilisest ja teoreetilisest voorust, siis tänavusel kaugolümpiaadil oli ainult teooriavoor, mis koosnes üheksast ülesandest. Meie õpilased lahendasid kõige paremini ülesannet, kus sünteesiti spiroühendeid: (±)-koerulestsiini ja horsfiliini. Mõlemad alkaloidid on bioloogiliselt aktiivsed. Näiteks horsfiliini leidub taimes Horsfieldia superba, mida kasutatakse alternatiivmeditsiinis valuvaigistava toime pärast. Seepärast on nende ühendite uurimine ja sünteesimine ravimiarenduse seisukohalt väga huvipakkuvad.

Üks ülesannetest oli pühendatud Türgi teadlasele professor Aziz Sancarile, kes koos Rootsi teadlase Tomas Lindahli ja USA teadlase Paul L. Modrichiga sai 2015. aastal DNA parandamismehhanismidele pühendatud uurimistöö eest Nobeli keemiaauhinna. Aziz Sancari keskendus oma töös UV-valguse tekitatud DNA-kahjustuste uurimisele ja parandamisele. Need kahjustused võivad põhjustada nahavähi arengut ja kiirendada vananemisprotsesse. Tänu tema tööle on asjatundjatel parem arusaam sellest, kuidas rakud sellises olukorras käituvad.
Peale selle puudutasid olümpiaadiülesanded veel naistenõgest, milles sisalduv nepetalaktoon avaldab kassidele hallutsinogeenset toimet; väga reaktsioonivõimelise vaheühendi arüüni struktuuri avastamist ja tõestamist; β-karoteeni struktuuri kirjeldavaid mudeleid; tähtedevaheliseks reisiks sobiva diboraanipõhise kütuse termodünaamiliste aspektide uurimist; ftalotsüaniinide (mida kasutatakse näiteks fotosensorite loomisel fotodünaamilises vähiteraapias) struktuuride kirjeldamist ning uurimist; booriühendite kasutamist vesiniku salvestamiseks ja reovees esinevate raskemetallide määramist. Kõikide ülesannetega on võimalik tutvuda olümpiaadi veebilehel https://icho2020.tubitak.gov.tr/.

Tänavu läks olümpiaadi üldvõit Ameerika Ühendriikidesse. Meie õpilastest sai parimana 37. koha Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 12. klassi õpilane Nikita Žoglo, keda tunnustati hõbemedaliga. Hõbemedali sai ka Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 12. klassi õpilane Filipp Petuhhov, kes oli üldises pingereas 76. kohal. Aleksandr Beditski Tallinna Õismäe Vene Lütseumi 11. klassist sai kaela pronksikarva medali. Tunnustust väärivad ka õpilasi juhendanud õpetajad Pelageja Ozerova ja Lidia Rõbnikova.

Eesti võistkonna juhendajad olid PhD Vladislav Ivaništšev ja TÜ keemia eriala doktorant Ida Rahu.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab TÜ teaduskool.

Lisateave: Ida Rahu, Eesti keemiaolümpiaadi komisjoni esimees, ida.rahu.001@gmail.com, 5811 7939