NOVAATOR: Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku?

Äike kujutab endast suurt ohtu nii inimeste varale kui ka elule. Enamjagu ilmastikuga seotud surmajuhtumeid, hoonete kahjustusi, elektririkkeid ja loodusliku tekkega metsatulekahjusid on põhjustanud pikne.

Äikesetormid mõjutavad tugevasti lennuliiklust: hilinemise ja lendude edasilükkamise tõttu kannavad lennukompaniid märkimisväärseid lisakulutusi. Välgul on tähtis roll atmosfäärikeemias, see on lämmastikoksiidi ning osooni allikas.

Äike ja välgud seotud veel teistegi oluliste meteoroloogiliste näitajatega. Näiteks võivad äikese aktiivsuse muutused peegeldada globaalseid temperatuurimuutusi.

Äikeseuuringute aluseks oli pikka aega ilmajaamades visuaalselt vaadeldud äikesepäevade hulk aastas. Piisavalt pikk aegrida annab küllalt hea ülevaate äikese sagedusest mingis piirkonnas.

Näiteks Eesti kaguosas on aastail 1950–2000 välku löönud keskmiselt 21–22 päeval aastas, looderannikul ja saartel on samal ajal olnud 14–16 piksepäeva. Ekvatoriaalvöötmes on seevastu äikest Kesk-Aafrikas kuni 150 ning Jaava saarel isegi kuni 322 päeval aastas.

Artikli autor Sven Erik Enno on geograaf, Eesti äikesevaatlejate võrgu koordineerija. Artikkel on on kirjutatud Taru Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi tarbeks. Konkurssi aitas rahastada Haridus- ja teadusministeerium.

Edasi loe Tartu Ülikooli teadusuudiste portaalist NOVAATOR!