Teadus

Programmeerimiskeelte ja -süsteemide õppetool

Programmeerimiskeelte teadlased otsivad viise, kuidas aidata programmeerijatel programmide kvaliteeti tõsta. Näiteks uuritakse võimalusi programmist vigade leidmiseks ilma, et peaks programmi käivitama ja erinevaid kasutusviise läbi proovima - tegeletakse programmi omaduste matemaatilise tõestamisega, mis on oluline kriitilise tähtsusega süsteemide juures. Teise suunana uuritakse erinevaid programmeerimisvõtteid ning probleemide ja lahenduste kirjeldamise viise, mis võivad saada aluseks uutele ja parematele programmeerimiskeeltele.

Informaatika didaktika töörühm
Tarkvarateaduse labor

Andmeturbe ja teoreetilise arvutiteaduse õppetool

Interneti järjest laiem levik on kahtlemata väga positiivne nähtus, kuid sellel on ka oma varjukülg - oht, et keegi "kuulab pealt". Selle vastu aitab vaid järjest kavalamate privaatsuse säilitamise ning andmete turvamise meetodite välja töötamine ning siin on oluline roll ka teoreetilisel arvutiteadusel. Tartu Ülikooli teadlased on olnud seotud nii ID-kaardi, e-valimiste kui X-tee valmimisega, mis kõik on aidanud panna Eesti maailmakaardile innovaatilise IT-riigina. Krüptoloogia võimalused ei ole piiratud aga vaid üksikkasutajatega. Üheks praeguseks peamiseks uurimisteemaks on privaatsed ühisarvutused, mis võimaldaks oluliselt soodustada konkureerivate firmade koostööd läbi ühise andmeanalüüsi, säilitades sealjuures konfidentsiaalsuse (nt klientide käitumismustrite uurimine kaubanduses vms).

Kodeerimisteooria ja infoedastuse uurimisrühm 
Krüptograafia uurimisrühm
Rakendusliku küberkaitse uurimisrühm

Tarkvaratehnika ja infosüsteemide õppetool

Tarkvaratehnika ja infosüsteemide töögrupp uurib, kuidas luua ja säilitada väga suuremahulisi tarkvarasüsteeme, mis vastavad ettevõtete ärivajadustele. Koostöös mitmete Euroopa ja Austraalia ülikoolidega arendatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid ettevõtete töö efektiivsuse tõstmiseks, aga ka tarkvarasüsteemide kasumlikkuse analüüsimiseks, mis aitab ettevõttel hinnata uue süsteemi loomisega seotud majanduslikku mõju. Lisaks uuritakse võimalusi, kuidas automaatselt leida vastuolulisi ja üleliigseid andmeid infosüsteemidest nii, et kasutaja ei peaks kunagi samu andmeid kaks korda sisestama.

Arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse õppelabor
Arvutusliku sotsiaalteaduse rühm
Digitaalse tarneahela uurimisrühm
Inimkogemuse ja interaktsioonidisaini labor
Infoturbe uurimisrühm
Inimkesksete infosüsteemide uurimisrühm
Tarkvaratehnika analüütika uurimisrühm
Tarkvaratehnika ja infosüsteemide uurimisrühm

Hajussüsteemide õppetool

Mida teha juhul, kui lahendatav arvutuslik ülesanne on nii suur, arvutusmahukas ja aeganõudev, et ühest arvutist selle lahendamiseks ei piisa? Kuidas luua toimivaid hajusarvutuskeskkondi kasutades tänapäevaseid pilvearvutussüsteeme, mobiilseid seadmeid andmete kogumisel ja töötlemisel?  Hajussüsteemide töörühmas uuritakse, kuidas efektiivselt paralleliseerida algoritme ja programme; kuidas rakendada arvutustes pilvearvutussüsteeme, kuidas toimivad tänapäevased asjade interneti süsteemid uute lahendustena (nt ressursisäästlik nutikas kodu, või nutikas kontor). Toimub teadus-arendustegevus nutikate transpordisüsteemide loomise vallas, lausandmetöötluse lahenduste kui ka isejuhtivate sõidukite valdkondades.

Hajus- ja pervasiivsüsteemide rühm
Hajussüsteemide õppetool
Intelligentsete transpordisüsteemide labor
Mobiili- ja pilvearvutuste labor
Värkvõrgu labor
VOOL labor

Keeletehnoloogia õppetool

Masinõpe ja andmekaeve tekstilistel andmetel, masintõlge ühest inimkeelest teise, pikast dokumendist lühikese sisukokkuvõtte koostamine, eestikeelse teksti automaatne grammatikakontroll, sõnatähenduste ja lause struktuuri analüüs - need on mõned probleemid, mille uurimise ja lahendamisega tegeleb keeletehnoloogia töörühm. Töö koosneb teoreetilistest uuringutest ning parimate lahenduse otsimisest seni lahendamatutele probleemidele. Samuti tegeletakse praktiliste lahendustega ja koostööprojektidega ettevõtete ning avalike asutustega.