NOVAATOR: maa all kihab elu

Uudseid geenijärjestusmeetodeid kasutades leidsid Tartu Ülikooli teadlased, et maa all on taimede liigirikkus palju suurem kui pealtpoolt näha. Novaator kirjutab lähemalt.

[[{"type":"media","view_mode":"media_large","fid":"37700","attributes":{"alt":"","title":"","class":"media-image","typeof":"foaf:Image","wysiwyg":1}}]]Parasvöötme liigirikastel niitudel on loetud peopesa suuruselt alalt koos kasvamas kümneid taimeliike. Reeglina on aga mitme-aastastel taimedel mullas peidus juured, risoomid ja mugulad, mis moodustavad liigirikastel rohumaadel kuni kolmveerandi taimsest biomassist. Juuri polnud aga seni võimalik väliste tunnuste alustel liikideks jaotada.

Selles uuringus võeti Põlvamaalt Ahja jõe äärselt niidult katselappidelt mullaproovid. Maa peal loeti kokku taimede arv ning seejärel sekveneeriti juurtest võetud DNA põhjal taimede geenijärjestused. Selleks kasutati kloroplastide DNA üht kindlat regiooni, mis võimaldab taimeliike eristada.

Selgus, et niidu all mullas võib elada koos kuni kaks korda rohkem taimeliike kui samas kohas maa peal.

"See on taimeteaduses väga uus lähenemine, meie artikkel on üks esimesi," ütles artikli esimene autor TÜ makroökoloogia doktorant Inga Hiiesalu.

Millega seletada, et maa all on taimi palju rohkem? Hiiesalu sõnul võib olukorda võrrelda toanurgas seisva teleriga, mis ootab, et keegi selle puldist sisse lülitaks. Taimed on samamoodi ootel, kui tekivad sobivad keskkonnatingimused, siis kasvatavad nad ka maapealsed osad. Sellises ooteseisundis võivad taimed püsida aastaid.

Edasi loe Novaatorist!