Jaak Vilo: Digipädevused 21. sajandil

Oma ligi 80-aastase ajaloo juures on elektronarvutid fundamentaalselt muutnud info kogumist, töötlust ja kommunikatsiooni. Kiirete numbriliste arvutuste võimaldajast (computer oli ametinimetus käsitsi arvutajatele, peamiselt tegelesid sellega meestest palju hoolikamad naised) sai kuuekümnendatel ettevõtete andmete, palgatšekkide ja reserveeringute haldaja. Kui 1980ndatel jõudsid personaalarvutid ja tabelarvutus massidesse, kadusid masinakirjutajad. Edasi avas ülemaailmne võrk Internet ligipääsu kaugel olevale infole ja suhtlusele. Kui veel 1990ndatel olid veebisaidid uudiseks, muutus 2000ndate keskel telefon arvutiks, digitaliseeriti TV ning sai päriselt võimalikuks kaugtöö. Laohaldus, pangakonto, tekst, kõne, pilt ja video on meile praegugi tajutavamad kui miljardite sensorite püsivad andmevood ja nutikate asjade Internet.

Iga viieteistkümne aastaga on arvutite arengus toimunud ca 1000-kordne efektiivsuse kasv. Energiavajadus on kasvanud tänu meeletule arvutite arvu kasvule, mitte üksiku arvutustehte kulule. Arvutiteadus loob teadmisi ja uusi meetode arvutite programmeerimiseks – paremad algoritmid suudavad samast arvutist välja pigistada rohkem kasu. Teoreetiliselt “parem” algoritm aeglasel arvutil töötab lõpmatult suurte ülesannete puhul lõpmatult palju kiiremini kui veidi “halvem” algoritm kiiremal arvutil. Siinjuures on paslik öelda, et sellise analüüsi puhul ei tohiks kasutada sõnu “parem” ja “halvem”, vaid matemaatilist notatsiooni algoritmi keerukuse kasvule sisendandmete mahu kasvamisel, näiteks “n elemendi sorteerimiseks kulub vähemalt n∙log(n) võrdlustehet elementide vahel”.

Millised on vajalikud arusaamad, teadmised ja oskused, mis on kõikidel erialadel vaja omandada digipädevuste sildi all? Vast mitte see, kuidas arvutit käivitada, Wordi, Google’it või Zoomi kasutada. Neid oskusi ootame juba ülikooli astujalt. Küsimus ei ole ka selles, et igaüks peab hakkama programmeerima. Samas Excel on teatud piirini juba arvutuste programmeerimise, andmehalduse ja -analüüsi vahendiks paljudele. Kas kõik oskavad faktiridadest luua risttabeleid? Vähemalt standardjuhtudel tuleks sellegagi hakkama saada.

Loe edasi arvutiteaduse instituudi blogist.