Naised teaduses: infoturbe doktorant Mari Seeba

9.–15. veebruaril 2026 korraldab Tartu Ülikool teemakuu, et tähistada „Naised teaduses” päeva. Selle nädala jooksul soovime esile tõsta meie teadlaste tööd ja saavutusi ning oleme palunud neil vastata kolmele küsimusele. Seekord jagab oma mõtteid infoturbe spetsialist Mari Seeba.

Palun kirjelda lühidalt oma uurimisvaldkonda.

Minu uurimisvaldkond on infoturve. See võimaldab meil kasutada digitehnoloogiaid nii, nagu oleme kavandanud, ilma et kellelegi tekiks kahju. Oluline on, et süsteemid oleksid käideldavad ja terviklikud ning tagatud oleks piisav konfidentsiaalsus.

Lisaks tehnilistele lahendustele ja küberhügieenile hõlmab infoturve ka protseduurireegleid – seda, kuidas süsteeme turvaliselt kasutada. Turvaprotsesse tuleb modelleerida, määratleda nõudeid ja kasutajate vajadusi ning vaadata süsteeme ka ründaja perspektiivist, et mõista, kuidas neid võidakse rünnata.

Minu kitsam uurimisteema on organisatsioonide infoturbe taseme hindamine. Uurin, kui palju ja milliseid meetmeid on vajaliku turvataseme saavutamiseks rakendatud ning kuidas võrreldakse ühe organisatsiooni olukorda teistega. Seejuures on oluline, et hinnangu andmisel ei lahkuks turvakriitilised andmed organisatsioonist, kuid samas oleks võimalik võrrelda organisatsioonide turvataset ning anda hinnanguid ka riigi tasandil eri valdkondade turbeolukorrale.

Mis sulle teadlasetöös eriti meeldib?

Teadlase töö kõige rõõmustavam osa on avastada, et sa ei ole oma probleemidega üksi – kusagil maailmas on alati keegi, kes on midagi sarnast juba mõelnud või oluliseks pidanud ning kellele saad oma avastustega kasulik olla.

Mind inspireerib ka võimalus omada ligipääsu uuele infole ja õppida hindama selle väärtust. Mõnikord tuleb olla väga kriitiline, eriti nüüd, tehisaru ajastul.

Olulised on ka inimesed minu ümber – see, kuidas nad uutest ideedest süttivad, oskavad oma mõtteid argumenteerida ning tulevad alati välja huvitavate arendustega. Samuti ei tasu alahinnata suhtlust oma uurimisobjektidega seotud osapooltega, sest just seal antakse tegelik hinnang uurimistöö väärtusele ja rakendatavusele.

Kõik see kokku on inspireeriv ja edasiviiv. Eriti rõõmustab mind aga see, et olen saanud peaaegu kõiki oma teadustöö tulemusi ja oskusi rakendada ka oma igapäevatöös RIA-s.

Kes on olnud sinu eeskujud ja miks?

Ma ei ütleks, et mul on konkreetsed eeskujud. Pigem on mind inspireerinud mõne täiesti tavalise inimese väike märkus või tegu. Näiteks on mind läbi elu saatnud mõte: „Iga asi on millekski hea, lihtsalt see hea tuleb üles leida.“ See, tõenäoliselt mu ema öeldud lause, on aidanud mul tulla toime ka ebameeldivate olukordadega.

Samuti on mind mõjutanud hea sõbra soovitus: „Leiba süüakse tükkhaaval.“ Ka keerulised süsteemid tuleb lahti harutada väiksemateks osadeks – siis ei tundugi need enam nii keerulised.

Elu muutvaks on saanud ka teiste inimeste julged otsused. Nähes nende samme, sain ka ise julgust minna magistriõppesse töö ja pere kõrvalt. Siinkohal meenub ka ühe kunagise, nüüdseks juba manalateele lahkunud ülemuse Monika Oiti üle õla öeldud soovitus: „Hakka lihtsalt pihta!“

Image

9.–15. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis teemakuu „Naised teaduses”. Selle nädala jooksul soovime esile tõsta meie naisteadlaste tööd ja saavutusi. Teaduses tegutsevate naiste päeva on Eestis tähistatud Tartu Ülikooli ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (EYAS) algatusel alates 2021. aastast. Päeva eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda stereotüüpe ja julgustada naisi teaduskarjääri tegema.

#NaisedTeaduses
#WomenInScience