Rahvusvaheline kogemus ja tehisaru tulevik

Terviseinformaatika tehisaru lektor Asad Munir toob Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti rahvusvahelise kogemuse: ta on tehisaru valdkonnas teadus- ja arendustööd teinud mitmel pool Euroopas, nii akadeemilistes asutustes kui ka erasektoris. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo.

Saabusid Eestisse hiljuti. Kirjelda palun lühidalt oma tausta ja eriala.

Minu akadeemiline taust on tehisaru valdkonnas, eelkõige masinnägemise ja generatiivse tehisaru alal. Olen teinud akadeemilistes asutustes teadus- ja õppetööd, samuti on mul kogemusi tehisaru lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel ettevõtetes. Olen töötanud mitmes riigis ning saanud väärtuslikke kogemusi rahvusvahelises ja mitmekultuurilises töökeskkonnas.

Mis sind sellesse valdkonda tõi ja kuidas su senine teekond on kulgenud?

Mind on alati väga huvitanud tehnoloogia areng ja kiired muutused, mis kujundavad maailma. Üliõpilasena viis see uudishimu mind arvutiteaduse juurde, kuna nägin selle valdkonna hoogsat arengut ja kasvavat üleilmset mõju võrreldes teiste erialadega. See teekond on olnud pikk ja rikastav, kantud soovist pidevalt õppida ja uute olukordadega kohaneda. Selline mõtteviis on võimaldanud mul edukalt tegutseda erinevates töö- ja kultuurikeskkondades ning tõuganud tagant nii minu isiklikku kui ka tööalast arengut.

Millised on selle valdkonna praegused piirangud ja mis aitaks sinu arvates neid ületada?

Üks peamisi piiranguid tehisaru valdkonnas on selle tugev sõltuvus suurest hulgast kvaliteetselt märgendatud andmetest, mida on paljudes valdkondades raske leida või luua. Teine oluline takistus on tehisaru mudelite piiratud üldistusvõime: mudelid, mis toimivad hästi mingi kindla andmestiku puhul, võivad osutuda märgatavalt nõrgemaks, kui neid rakendada hoopis teistsuguste või varem nägemata andmete peal. Siiski on generatiivse tehisaru viimase aja edusammud paljutõotavad. See suudab luua väga kvaliteetseid sünteesitud andmeid, aidates leevendada andmepuudust ja parandada mudelite töökindlust – niisiis võib see aidata osaliselt neid piiranguid ületada.

Kuidas sa oma teadustöös loovust ja uuenduslikkust edendad?

Et olla kursis uusimate arengusuundadega, loen regulaarselt teadusartikleid, tehnikablogisid ja ekspertide kommentaare. Samuti jälgin juhtivate tehisaruteemaliste konverentside töötube, kust saab väärtuslikke teadmisi uudsete meetodite ja tööriistade kohta. Lisaks olen aktiivselt osalenud lugemisrühmades, mis on hea võimalus koostöises õhkkonnas uusi ideid arutada ja endale keerukaid teemasid selgeks teha.

Oled töötanud nii akadeemilistes asutustes kui ka ettevõtlusvaldkonnas: Udine Ülikoolis, Müncheni Rakenduskõrgkoolis, Soome ettevõttes Silo AI. Kuidas on need erinevad keskkonnad sinu teaduslikku vaadet ja lähenemist kujundanud?

Kõik need kohad on andnud mulle erinevaid kogemusi, mis on kujundanud mu mõtlemis- ja töötamisviisi. Olen õppinud võtma nii häid kui ka keerulisi kogemusi kui võimalust kasvada ja oma oskusi arendada. Üks suurimaid eeliseid eri kohtades töötamisel on olnud see, et probleemid, mida ma uurin, on nii mitmekesised. See on aidanud mul omandada teadmisi ja oskusi tehisaru eri valdkondades, nii akadeemilises uurimistöös kui ka praktilistes ettevõtlusprojektides.

Kas oled riikide vahel täheldanud suuri erinevusi? Millised on sinu koostöö ootused Eestis?

Iga riik, kus olen töötanud, on avaldanud kasulikku mõju nii minu isiklikule kui ka tööalasele arengule. Mõningasi kultuurilisi ja administratiivseid erinevusi muidugi on, aga mulle on enim silma jäänud teadus- ja arendustegevusse investeerimise tase – näiteks teadustöö võimaluste kättesaadavus, juurdepääs moodsale arvutustaristule ja tööstusautomaatika areng. Need tegurid mõjutavad teaduse tulevikku märkimisväärselt ja seetõttu on rahvusvaheline koostöö üha olulisem. Kuigi ma alles tutvun Eesti teadusmaastikuga, usun, et piiriülene koostöö võib viia väga mõjukate teadussaavutusteni.

Millist nõu annaksid üliõpilastele ja alustavatele teadlastele, kellel on huvi arvutinägemise ja multimodaalse õppe vastu, et neil oleks võimalik selles vallas edukalt tegutseda?

Tehisaru areneb ülikiiresti, eriti sellistes valdkondades nagu masinnägemine ja multimodaalne õpe. Üliõpilastel ja alustavatel teadlastel soovitan kõigepealt teha endale hästi selgeks tehisaru põhialused – mudelite taustal oleva teaduse mõistmine on sama oluline kui oskus neid rakendada. Kuigi tänapäeval on olemas palju vahendeid, mis muudavad programmeerimise ja katsetamise lihtsamaks, aitab sügav arusaamine alustõdedest pidada sammu uute arengusuundadega ja luua omas valdkonnas midagi tõeliselt kasulikku.

Hakkad arvutiteaduse instituudis õpetama mitut ainet. Kuidas sa oma loengutes koostöist õpikeskkonda soodustad?

Kavatsen panna suurt rõhku meeskonnatööle ja probleemilahendusele: julgustan üliõpilasi töötama meeskondades, et leida läbimõeldud ülesannete ja sõbralike võistluste kaudu lahendusi elulistele probleemidele. Soovin soodustada ideede genereerimist nii meeskondade sees kui ka nende vahel, loon võimalusi koostööks ja teadmiste vahetuseks. Selline meetod suurendab kaasatust ning aitab üliõpilastel arendada ka praktilisi oskusi ja koostöist mõtteviisi.

Kui saaksid üheks päevaks oma praeguse ameti millegi täiesti teistsuguse vastu vahetada, siis mis see oleks ja miks?

Kui saaksin valida üheks päevaks täiesti teise karjääri, siis tahaksin olla sportlane. Mulle meeldib väga jalgpalli mängida, kuigi ma ei ole selles eriti osav. Tunnen suurt huvi ka kriketi ja sulgpalli vastu. Sport on mulle alati rõõmu ja energiat pakkunud, nii et kujutlus endast sportlasena – isegi vaid üheks päevaks – oleks põnev vaheldus.

Mida sa teed sel ajal, kui parajasti ei tee teadustööd ega õpeta?

Vabal ajal meeldib mulle mängida videomänge – see aitab mul lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Samuti teen pikki jalutuskäike, mis aitavad mõtteid puhastada. Need mõlemad on tööelule heaks tasakaaluks ja aitavad mul oma akusid laadida.

Kas sinu teadlaskarjääris on olnud mõni oluline verstapost või eriti väärtuslik õppetund, mida sooviksid teistega jagada?

Üks väärtuslik õppetund on see, et väga tähtis on osaleda aktiivselt tehisaru tippkonverentside töötubades ja võistlustel. Need üritused pakuvad suurepäraseid võimalusi praktiliste oskuste arendamiseks, uusimate arengusuundadega kursis olemiseks ja realistlike probleemide lahendamiseks. Sellistel võistlustel osalemine võib viia ka teadusartiklite avaldamiseni ning avada uksi koostööks oma ala parimatega. Soovitan seda soojalt noortele teadlastele, kes soovivad end tehisaru valdkonnas arendada.