Kursuste projektid
Arvutiteaduse instituut kutsub ettevõtteid ja organisatsioone esitama ettepanekuid kursuste projektideks. Kursuseprojekt on suurepärane võimalus teha koostööd ülikooliga ja saada uusi mõtteid ja lahendusi meie nupukatelt õppuritelt.
Mis on kursuste projektid?
Kursuseprojektist võib mõelda kui mahukast kodutööst, mida tudengid mõnes õppeaines tegema peavad. Projektid võimaldavad tudengitel oma teadmised praktilises võtmes proovile panna ning saada hinnalisi kogemusi nii tiimitöö kui ka projektitöö näol. Ja otse loomulikult tuleb ka tõdeda, et tegelikult on hirmus lahe midagi ise – oma pea ja kätega – valmis ehitada. Seda eriti siis, kui kellelgi kuskil on ehitatu järele tungiv vajadus ja see loob teistele inimestele reaalset väärtust!
Kes võib esitada kursuste projekte?
Lühike vastus sellele küsimusele on: igaüks võib! Ka sina – olgu sa ettevõtja, palgatööline või vabatahtlik erasektorist, avalikust sektorist või kodanikuühiskonnast!
Kui järgnevatest väidetest kasvõi üks kehtib sinu kohta, siis tasub uurida, kas sinu projekt võiks sobida mõne õppeaine kursuseprojektiks:
- Sul puuduvad vastava kvalifikatsiooniga inimesed, olgu nendeks tarkvaraarendajad, andmeteadlased, ärianalüütikud või mõni muu IT-valdkonna spetsialist.
- Tahad teha koostööd ülikooli ja/või teadusasutustega, aga ei julge esimese hooga liialt palju investeerida.
- Tahad kaasata inimesi, kes vaataksid sinu probleemile otsa värske pilguga ja näeksid lahendusi väljaspool kasti.
Tule projektidesse partneriks
Kas Teie organisatsioonil on probleem või idee, mis nõuab mobiili-, veebi- või mõne muu tarkvararakenduse arendamist, aga pole arendajaid? Arvutiteaduse instituut saab aidata!
Arvutiteaduse instituudi tarkvaraprojekti kursusel moodustavad viimase aasta IT-tudengid meeskonnad, et õpingute jooksul kogutud teadmisi kasutades luua IT-lahendus. Lahenduse, mille tudengid loovad, saavad organisatsioonid aine lõppedes endale. Meie tudengid on juba üle kümne aasta välja töötanud sadu prototüüpe ja igapäevaselt kasutatavaid süsteeme väga erinevatele valdkondadele.
Projekt kestab septembrist detsembrini. Igas meeskonnas on neli motiveeritud üliõpilast, kes töötavad teie projektiga vähemalt 600 tundi.
Projektist osa võtmiseks palume esitada üheleheküljelise probleemi kirjelduse, kus selgitate, millist IT-lahendust soovite, mis probleemi see lahendab ja millisele kasutajale lahendus suunatud on. Projekti kirjeldus peab olema inglise keeles. Rohkem infot eelmiste aastate projektidest ja projekti kirjelduse vormi leiate kursuse lehelt. Projekti töökeel on inglise keel.
Projekti esitamiseks tuleb täita ingliskeelne veebivorm. Küsimustele oskab vastata Marinos Georgiadis (marinos.georgiadis@ut.ee). Palun saatke kiri inglise keeles.
Milliseid projekte me otsime? Oleme huvitatud eriilmelistest ideedest, aga projekt peaks olema:
- selgelt seotud masinõppe või andmeteadusega
- oluline partnerettevõttele ja ühiskonnale
- väljakutsuv
- tudengite poolt teostatav
- seotud asjakohase andmestikuga või andmetega, mida saab vähese vaevaga veebis koguda.
Kui palju aega peaks ettevõte projektile pühendama? Võimalusel loob ettevõte tudengitega projekti alguses kontakti, et selgitada oma ideed ja tutvustada andmekogumit. Õpilaste juhendamine projekti käigus on samuti tänuväärne, kuid mõistame, kui selleks aega ei ole. Detsembris on organisatsioonide esindajad aga oodatud lõpuesitlusi kuulama.
Projekti esitamiseks tuleb täita ingliskeelne veebivorm. Küsimustele vastab Dmytro Fishman (dmytro.fishman@ut.ee). Palun saatke kiri inglise keeles.
- digitootega lahendatav
- tudengitele jõukohane ent väljakutsuv
- partnerile oluline.
Projekti esitamiseks tuleb täita ingliskeelne veebivorm. Küsimustele vastab Yana Halas (yana.halas@ut.ee). Palun saatke kiri inglise keeles.
Igasugused kokkulepped ja lepingud sõlmitakse tudengite ja projekti omaniku vahel. Omalt poolt saame tähelepanu pöörata kõige olulisematele juriidilistele nüanssidele, et mõlemad osapooled oleksid oma seadusjärgsete õigustega kursis.
Kuidas on reguleeritud intellektuaalomandiõigused?
Kui sinu projekt viib tulemusteni, siis võib otse loomulikult tekkida küsimus: kellele see looming nüüd siis kuulub?
Eestis reguleerib autoriõigusi Autoriõiguse seadus (AutÕS). Vastavalt Autoriõiguse seadusele kaasnevad igasuguse loomingulise teosega kaks „komplekti“ autoriõiguseid:
- isiklikud õigused (AutÕS § 12);
- varalised õigused (AutÕS § 13).
Teose loomisel tekivad autoril või autoritel (ehk siis tudengitel) Autoriõigused teosele. On aga iseenesest mõistetav, et projekti omanikuna tahad projekti lõppedes loodud teost oma äranägemise järgi rakendada. Et sul selleks ka juriidiline õigus oleks, tuleb sõlmida tudengitega autorileping, milles lepite kokku tudengi(te) poolt loodud teose kasutamise tingimused.
Autoriõiguste üleandmiseks on kaks varianti:
- õiguste loovutamine – võimalik üksnes varaliste õiguste puhul;
- litsentsi (ehk loa) andmine õiguste kasutamiseks – võimalik nii isiklike kui ka varaliste õiguste puhul;
- lihtlitsentsi andmisel jäävad litsentsiandjale (ehk tudengitele) samad õigused kui litsentsisaajale ning ta võib neid anda kolmandatele isikutele;
- ainulitsentsi andmisel minetab litsentsiandja vastavad õigused täielikult litsentsisaajale (võrreldav õiguste loovutamisega).
Kui tahad projekti omanikuna majanduslikus mõttes loomingu üle täielikku kontrolli, siis tasub:
- omandada varalised õigused;
- omandada litsents järgnevate isiklike õiguste teostamiseks:
- õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele) (AutÕS § 12 lg 1 p 3);
- õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms) (õigus teose lisadele) (AutÕS § 12 lg 1 p 4);
- õigus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks (õigus teose avalikustamisele) (AutÕS § 12 lg 1 p 6);
- omandada all-litsentsi andmise õigus, mis võimaldab litsentsisaajal omakorda lubada kolmandatel osapooltel teost kasutada (ehk anda all-litsentsi);
- saada autori(te)lt kinnitus, et neile jäänud isiklikke õiguseid ei teostata selliselt, et see takistaks varaliste õiguste teostamist.
Mida veel silmas pidada autorilepingu sõlmimisel?
Arusaamatuste vältimiseks tuleb kõik kokkulepped sõlmida enne koostöö algust.
- Autorilepingus tuleb fikseerida (AutÕS § 411 lg 1):
- teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
- üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus;
- teose kasutamise viis ja territoorium;
- autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
Kuidas tagada tundlike andmete konfidentsiaalsus?
Kui sinu projekt hõlmab tundliku loomuga andmed ning tahad olla veendunud, et need kolmandate osapoolteni ei jõua, tasub sul tudengitega sõlmida konfidentsiaalsusleping ehk NDA (non-disclosure agreement).
Konfidentsiaalsuslepinguga tuleb kindlasti sätestada:
- mis täpselt kvalifitseerub antud projekti puhul konfidentsiaalse teabena;
- kuidas tagatakse konfidentsiaalsuse hoidmine (leppetrahv);
- konfidentsiaalsuse tähtaeg.
