Näitus „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“
Arvutiteaduse instituut esitleb Delta õppehoones kunsti ja teadust siduvat näitust „Geomeetria. Mõttemustrid ja peegeldused“, kus eksponeeritakse geomeetrilise aluskoodiga kunsti. Näitus toimub Tartu Ülikooli seitsme õppehoone kunstigalerii koostöös korraldatud ürituste sarja „Kord ja kaos“ raames. Näituse idee autor ja kuraator on kunstnik Kärt Summatavet.
24. aprillil 2025 kell 14.00–15.30 on kõik huvilised oodatud näitusetuurile, kus näituse sisu esitlevad kuraator ja autorid: Kärt Summatavet, Anne Rudanovski, Tiina Kaav, Jaagup Kirme ja Rainer Kurm.
Geomeetriale ja matemaatikale pühendatud kunstinäituse idee sündis ürituste sarja „Kord ja kaos“ raames ning vajadusest tutvustada kunsti ja teaduse seoseid, avardada ülikooli liikmeskonna silmaringi, pakkuda üliõpilastele ja teadlastele inspireerivaid elamusi ning mõtteainet. Näitus koosneb kujutava kunsti teostest, matemaatilistest vormelitest ja geomeetrilistest struktuuridest, mis peegeldavad universumi nähtamatuid rütme ja seoseid. Märgid, rütmid, värvid, mis muusikas, kunstis, esemelises kultuuris, arhitektuuris kannavad sõnumeid ja koode, saab geomeetria alusvormelite tundmise abil lahti harutada. Kodeeritud visuaalsed tekstid avanevad võtmete kaudu, mis peituvad looduse ja universumi, kultuuri ja käsitöö arhailistes ning kaasaegsetes kihistustes.
Rahvakunsti vaibad on valmistanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased vanade eeskujude järgi. Tekstiilikunstnik Elna Kaasik looming peegeldab mõttekujundeid, arhailise geomeetrilise loogika ja kaasaegsete tehniliste võtete kaudu. Jaapani origami ja teaduse ristumiskohas uurivad skulptor Anne Rudanovski installatsioonide ning matemaatik Tiina Kraavi abstraktsete teoste loomisprotsessi, looduse ja matemaatika, täpsuse ja loomingulise vabaduse mõju inimese mõtlemisvõimele. Matemaatik-statistik Imbi Traat, Markus Kasemaa ja nooremteadur-doktorant Jaagup Kirme, originaalse teadusluule autor, toovad nähtavasse vormi matemaatilisi mõttemustreid. Erilise osa näitusest moodustavad professor Gerhard Rägö geomeetrilised teosed, mis on inspireerivad näited sellest, kuidas matemaatiline ilu ja harmoonia väljenduvad slaididel ning pole üksnes tehnilised vahendid matemaatilise keerukuse lahtimõtestamiseks.
Näitusel on aluskood, keel ja võti, mida uurida ja tõlgendada. Koodi lahtimuukimiseks on vaja teada kuldlõiget ja Fibonacci numbreid, idamaade mõtlemiskunsti ja antiikkultuuri, teadusavastusi. Üks koodi osa peitub Tartu Ülikooli kunstikabineti õhustikus, kus Kaljo Põllu (1934–2010) juhtimisel 1962–1975 korraldati avangardseid näitusi ja luuleõhtuid, mis toimusid ülikooli kohvikus. Nendest üritustest võtsid osa ka noored kunstnikud Tallinnast, kellest mitmed on esindatud ka näitusel. Legendaarne kunsti uurija ja tõlgendaja, graafik Tõnis Vint (1942–2019) ning tema mõttekaaslased olid 1960-ndatel asutanud Tallinnas kunstnike rühmituse ANK’64 (1964–1969), kuhu kuulus teiste hulgas ka noor Jüri Arrak (1936–2022). Kunstikabineti üritustel osalesid ERKI disaini- ja arhitektuuriüliõpilased rühmitisest SOUP’69 (1969–1971), kelle hulgas oli noor arhitekt Leo Lapin (1947–2022).
Vindi ja Lapini sõpruskonda kuulusid ja selle mõjul arendasid välja geomeetrilisele metafüüsikale ehitatud kunstniku käekirja nii graafik Mare Vint (1942–2020) kui ka abstraktsele maalimisele pühenduv maalikunstnik Sirje Runge (1950), kelle minimalistlik esteetika ja puhas korrastatus on näide „vähem on rohkem/less is more“ filosoofiast. Näitusel on ka minimalismi ja konseptualismi, eesti kunstiuuenduse radikaalse tiiva ja neoavangardismi tuntud esindaja Raul Meel (1941). Tähelepanuväärne on, et Tõnis Vindi kodu stuudios käisid mitmed põlvkonnad eesti kunstnikke. Tudengina ERKI Üliõpilaste Teaduslikku Ühingusse (ÜTÜ) kuulunud Vindi juures toimusid teedrajavad sündmused, loenguid ja kohtumised, kus arutleti moodsa kunsti probleeme, uuriti rahvakunsti kinda- ja vöökirju, erinevate rahvaste märke, sümboleid ja geomeetrilisi ornamente. Vindi stuudiost on välja kasvanud kunstnikud Ene Kull (1953), Kärt Summatavet (1963) ja Rainer Kurm (1968).
Geomeetria ja matemaatilised koodid moodustavad mustreid, mis on palju enamat kui pelgalt ilustamine ja dekoreerimine. Geomeetriline abstarktne kunst on teatud kirjutamisoskus, mis annab kätte võtme, kuidas Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Palladio, Leonardo, Newton, Galileo, Einstein põimuvad Jaapani ja Hiina vanade märgisüsteemidega, looduse rütmide ja intellektuaalsete filosoofiliste mängudega.
