28. novembril kl 12.15 kaitseb Toivo Vajakas doktoritööd „Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility“ („Mobiilsidevõrgu andmete kasutamisest inimeste liikuvuse analüüsimisel“).
Juhendajad
professor Eero Vainikko, Tartu Ülikool
kaasprofessor Amnir Hadachi, Tartu Ülikool
Oponendid
professor Sidharta Gautama, Ghent University (Belgia)
kaasprofessor Claudio Roncoli, Aalto University (Soome)
Kokkuvõte
Mobiilioperaatoritel tekib sideteenuse kõrvalsaadusena pidevalt andmeid, millest saab tuletada inimese ligikaudse asukoha ja trajektoori, seda nimetatakse passiivseks mobiilpositsioneerimiseks.
Passiivsed mobiilpositsioneerimise andmed on väga hea katvusega -- enamusel inimestest on sisselülitatud mobiiltelefon kaasas. Selliseid andmeid kasutatakse ruumiplaneerimises, asukohapõhiseks reklaamiks, mobiilioperaator vajab side probleemide menetlemisel asukohta, et parendada teenuse kvaliteeti. Seejuures on suureks takistuseks andmete ebatäpsus.
Mobiilpositsioneerimise kirjete hulgas on küllaltki palju tugevalt moonutatud asukohahinnanguid. Samas üksikkirjete vahel on tugev seos, sest inimese liikumine on pideva iseloomuga, samuti inimene kordab eri päevadel samu mustreid, ja ka eri inimeste telefonid käituvad samades oludes sarnaselt. Töö aluseks on hüpotees, et selle korrelatsiooni pinnalt saab luuda statistilised mudelid, millele toetudes saaks efektiivselt eristada "mõistlikke" andmekirjeid tugeva moonutusega võõrväärtustest.
Töös vaadeldi üldist statistikat, kuidas telefonid ühenduvad antenni küljest antenni külge, ja selle alusel hinnati konkreetse telefoni liikumise tõenäosust, et vähendada nn ping-pongi effekti -- ka paigalseisev telefon võib tihti masti vahetada ja seoses sellega tekib näiv liikumine.
Telefoni antenni külge ühendumise tõenäosus on mõjutatud ka sellest, milliste naaberantennide külge oleks võimalik ühenduda. Töös esitati statistiline mudel, kuidas seda mõju arvestada.
Inimese liikumises on kasulik eristada liikumise ja paigalseisu episoode. Autor pakkus parendusi varasemale SKF meetodile.
Autor testis andmeanalüüsiga hüpoteesi, et osa positsioneerimise probleeme tuleneb antennide asimuudiinfo vigadest. Hüpotees ei leidnud kinnitust.
Eri situatsioonides mõni meetod andis tuntava efekti, samas universaalset võõrväärtuste andmetest filtreerimise meetodit ei õnnestunud luua.