Keelemudelid nagu Le Chat, EuroLLM, Llama ja ChatGPT on pööranud tehisintellekti maailma pea peale ja mõjutavad üha enam ka ülejäänud maailma. Kuid need töötlevad ja genereerivad valdavalt ainult teksti.
Seminar „Keel ja mis veel? Küsimused tehisintellekti rakendamises“ keskendub lisaks tekstiandmetele ka teiste andmetüüpidega tehisintellekti rakendamisele. Näiteks: kui hästi õnnestub automaatselt aru saada viipekeelest ja seda ka viibelda? Kui kaugel oleme kõnest arusaamisega? Kas visuaalne sisend koos keele mõistmisega võib aidata robotitel ringi liikuda ning käituda nii, et neist oleks abi? Seminari juhtis Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia professori Mark Fišel.
Kõnelejad:
Viipekeele masintõlkeprogrammi Sign.mt tehnoloogiajuht Amit Moryossef, „Tõketeta, piiranguteta: viipekeele tehisintellekti tulevik“
Tallina Tehnikaülikooli doktorant Joonas Kalda, „Kuidas mõista mitme rääkijaga kõnet“
Bolti masinõppe vaneminsener Joonas Puura, „LLM-ide kasutuselevõtu õppetunnid Bolt klienditoe automatiseerimisel“
Ettevõtte Feelingstreami andmeanalüütik ja tarkvaraarendaja Risto Hinno, „Transkriptsioonis kaduma läinud“
Austin Texase ülikooli külalislektor Agnes Luhtaru, „Robotid ebamäärases maailmas“
Andmeteaduse seminari toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi tippkeskuste grandist TK213 (Eesti Tehisintellekti Tippkeskus (EXAI)).