Autor:
Lucas Boitquin

Brüsselis avati näitus Eesti tippteadlastest

Brüsselis avatud näitusel tutvustatakse Eestis tehtavat tippteadust ja teadlasi, kes on pälvinud oma teadustööks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi. Lisaks saab näitusel lugeda Tartu Ülikooli üheteistkümne silmapaistva teadlase ERC projektist.

Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse 12. sünnipäeva puhul korraldati kõrgetasemeline seminar ja Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures (Rue Guimard 11/13) avati rändnäitus „Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years“. Selle eesmärk on tutvustada tipptasemel Eesti teadlasi, kes on oma uurimisvaldkonna teerajajad ja kelle teadlaskarjääri on ERC grandi saamine suuresti mõjutanud. Näitus täieneb pidevalt sedamööda, kuidas uusi Eesti ERC grandisaajaid lisandub. 

Image
näitus tippteadlastest
Näitus tippteadlastest. Autor Lucas Boitquin (autor: Lucas Boitquin)

ERC grandid toetavad värsket ja uuenduslikku eesliiniteadust eri teadusvaldkondades. Tartu Ülikoolist on praegu näitusel esindatud nanomeditsiini professor Tambet Teesalu, geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, evolutsioonilise taimeökoloogia professor Marina Semtšenko, infosüsteemide professor Marlon Dumas, molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog, loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor Ülo Mander, geneetika kaasprofessor Hedvig Tamman, käitumisgeneetika professor Uku Vainik, funktsionaalse ökoloogia professor Carlos Perez Carmona, gaasfermentatsiooni professor Kaspar Valgepea ja rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

Sünnipäeva puhul peetud seminaril toimunud arutelus jagasid teadlased oma ainulaadseid kogemusi, tuues esile ERC rahastamise mõju nende akadeemilisele karjäärile ja teadusprojektidele. Arutelus osalesid ERC president Maria Leptin ja silmapaistvad Eesti grandisaajad: Tartu Ülikoolist analüütilise keemia ja arheoloogia kaasprofessor Ester Oras, Evelyn Uuemaa ja Tambet Teesalu ning Helsingi Ülikoolist Jaan-Olle Andressoo ja Southamptoni Ülikoolist Tiina Roose. Arutelu juhtis Marlon Dumas, kes on ka ise ERC grandi saaja.

Image
näituse eksponaat
Näitus tippteadlastest. Autor Lucas Boitquin (autor: Lucas Boitquin)

Vestluses jäi kõlama mõte, et ERC grandid on Eesti teadlaste jaoks väga olulised, eriti kui arvestada toetuse olemust, mis võimaldab teadlastel vabalt valida, mida, kuidas ja kus nad oma teadustööd teevad. Siiani on ERC grandi saanud 29 Eesti teadlast ja see on kahtlemata tähelepanuväärne saavutus.

Marlon Dumas märkis, et kuigi Eestist esitatakse igal aastal suur hulk ERC toetuse taotlusi, saavad positiivse vastuse vaid vähesed ja seetõttu pole kogu Eesti teadlaste potentsiaal veel kindlasti teostunud. Maria Leptin rõhutas, et ei ole olemas nn ERC-tüüpi teadlasi – pigem on tegemist taotlejatega, kes ei heida negatiivse otsuse korral meelt, vaid kelle visadus viib sihile.

Arutelus osalejad olid ühel meelel, et eestlastele omane kangekaelsus on siinjuures väga kasulik iseloomujoon. Ester Oras tõi näiteks iseennast – ka temal ei õnnestunud esimesel katsel granti saada, kuid ta leidis, et teadlane, kes ise mõistab oma töö olulisust, peab olema järjekindel. Samuti pidas ta väga tähtsaks ülikoolide abi teadlastele nende taotluse ettevalmistamisel. Evelyn Uuemaa tõdes, et kaalus ühel hetkel lausa teadusest ettevõtlusesse liikumist, kuna ei pidanud ennast granditaotleja tüüpi inimeseks, kuid toetuse saamine oli tema jaoks teaduses jätkamisel märgilise tähendusega. 

Image
näitus tippteadlastest
Näitus tippteadlastest. Autor Lucas Boitquin (autor: Lucas Boitquin)

Tiina Roose märkis, et ERC toetused on nagu kvaliteedimärk – selle saavad vaid parimad ja väga tihedas konkurentsis. Grandi saamine võib olla ka aluseks karjääripöördele – nii jõudis Tambet Teesalu tänu grandile USA-st tagasi Eestisse. Lisaks aitab see avada uksi uutele teaduskoostöö pakkumistele. Jaan-Olle Andressoo rõhutas, et kindlasti tuleks tulevikus tegeleda rohkem teadmussiirde teemadega, et teadus ja innovatsioon käiksid veelgi enam käsikäes.

Arutelus leiti, et sageli tulevad kõige uuenduslikumad ideed noortelt teadlastelt, kellel ei pruugi veel olla grantide taotlemisel kogemust. Seetõttu peaksid ülikoolid aitama oma teadlastel arendada rahastuse taotlemiseks vajalikke oskusi. Järelkasvu tagamise seisukohalt on veel tähtsam pakkuda noortele teadlastele selget karjäärimudelit, et nad otsustaksid senisest enam teaduskarjääri kasuks. 

 

Vaata ka ürituse galeriid (fotograaf: Lucas Boitquin). 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Tartu Ülikooli Narva kolledž

Õiglase Ülemineku Foorumil visandatakse Ida-Virumaa tulevikku: arutelu all on kestlik tööstus, iseõppiv tehas ja paindlik tööjõuturg

Toivo Vajakas kaitseb doktoritööd „Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility“

28. novembril kl 12.15 kaitseb Toivo Vajakas doktoritööd „Towards integration of mobile network data into analyzing human mobility“.
city view of Tartu

PROFES 2024