Järelehüüe: lahkus emeriitdotsent Ain Isotamm

Meie seast lahkus hea kolleeg emeriitdotsent Ain Isotamm (02.06.1942–03.10.2024).

Ain Isotamm lõpetas 1960. aastal Tartu III Keskkooli ja 1965. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal. Ta kaitses majandusteaduste kandidaadi kraadi Vilniuse Ülikoolis aastal 1972. 

1967. aastal töötas Ain Isotamm Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi kateedri assistendina. Aastatel 1967–1970 oli ta aspirant Tallinna Tehnikaülikoolis ehk toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis statistika ja raamatupidamise kateedri juures prof Uno Mereste juhendamisel. 1970.–1971. aastani töötas Ain Isotamm Tallinna Polütehnilises Instituudis arvutuskeskuse stažöörina. Ta mõistis kohe, kui suurt rolli mängivad arvutid ja programmid kandidaaditöö andmete töötlemisel. Õppejõust kolleeg õpetas lühikese ajaga Aini programmeerima. Pärast seda koostas Ain Isotamm kõik oma programmid ise. 

Alates 1971. aastast suundus Ain Isotamm tagasi Tartu, tegutsedes esialgu Tartu Ülikooli arvutuskeskuse vanemteadurina. Aastast 1972 töötas ta Tartu Ülikoolis nii majandusküberneetika ja statistika kateedris kui ka arvutuskeskuses ning hiljem rakendusmatemaatika probleemilaboris. Aastatel 1981–1986 oli Ain Isotamm majandusteaduskonnas vanemõpetaja, dotsent, kateedri juhataja ning aastatel 1992–1997 majandusinformaatika lektoraadi juhataja. Aastatel 1994–1996 täiendas ta end Ameerika Ühendriikides, Bostonis. Alates 1998. aasta sügisest tuli Ain Isotamm Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti, kus töötas algul vanemteaduri, siis dotsendi ja alates 2007. aastast erakorralise lektorina. Ain Isotamm emeriteerus aastal 2014.

Ain Isotamm oli Tartu Ülikoolis hinnatud õppejõud. Ta luges paljusid kursusi majanduse ja informaatika vallast ning õpetas aastaid tudengitele programmeerimist. Näiteks luges ta majandusstatistika, statistika üldteooria ja süsteemiprogrammeerimise kursusi, andis programmeerimise erikursust, õpetas tundma kompilaatoreid, automaate, programmeerimiskeeli ja translaatoreid ning juhendas algoritmide ja andmestruktuurite praktikume. 

Ain Isotamm on kirjutanud mitu programmeerimisõpikut, millest viimane, „Programmeerimine assembleris”, ilmus 2020. aastal. Ta on avaldanud kuus monograafiat ja 29 teadusartiklit, mis peamiselt puudutavad informaatika valdkonda. Samuti on ta 25 suurema programmeerimiskomplekti autor või kaasautor.

Kolleegide sõnul oli Ainil väga arenenud üldistamisvõime ja kõrge eetikatunnetus. Kord tellis üks tehas Tartu Ülikooli arvutuskeskuselt programmid oma 20 aruande koostamiseks. Aini juhtimisel programmeeriti seepeale omapärane aruandegeneraator VILLIS, kus kõik aruanded tehti valmis algandmete ühekordse läbivaatusega. Kuna tegemist oli toona täiesti uudse lähenemisega, siis meeskonnas vaieldi palju. Kolleegid meenutavad, et Ainiga oli hea vaielda – vaidlus oli alati sisukas ja viis konstruktiivse lahenduseni ning vaidlejad ise said järjest paremateks sõpradeks.

Õpinguaastatel tegeles Ain Isotamm aktiivselt ka spordiga, olles kanuusõidus 1964. aastal meistersportlane ja 1962.–1968. aastal Eesti koondise liige. 

Jääme mäletama head kolleegi ja avaldame südamest kaastunnet Ain Isotamme lähedastele.