Kristo Raun: andmetest seoste ja mustrite leidmine on põnev

Kristo Raun kaitses 2024. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi informaatika erialal. Praegu tegutseb ta arvutiteaduse instituudis õppejõuna ning juhib taskuhäälingusaadet „Laomees ja torumees“. Teda usutles andmeteaduse õppetooli juhataja professor Jaak Vilo.

Sa said hiljuti valmis oma doktoritöö andmetehnikast ja alustasid nüüd andmeteaduse lektorina. Kirjelda palun paari lausega oma doktoritööd.

Uurisin oma doktoritöös seda, kuidas teha äriprotsesside vastavuskontrolli võimalikult kiirelt ja täpselt, ehk seda, et kui tekivad vead – midagi ei lähe plaanipäraselt –, siis kuidas seda reaalajalähedaselt tuvastada, tagades, et see tuvastus oleks lihtsasti tõlgendatav.

Kui detailsemaks minna, siis doktorantuuri lõpuks oli mul loodud algoritm, mis suudab teha vastavuskontrolli voogandmetel, väljutades joonduse, mis on enam-vähem lihtsasti tõlgendatav. Algoritm suudab ka kohaneda voogandmete eripäraga, mille puhul võivad sündmused saabuda väärjärjestuses.

Mis viis sind andmeteaduse valdkonda ja kuidas see teekond on kulgenud?

Mulle on andmed ja andmebaasid alati rohkem huvi pakkunud kui näiteks tarkvara arendamine. Mõlemal on omad võlud ja valud, aga andmetest seoste ja mustrite leidmine on lihtsalt põnev.

Endale teadvustama hakkasin seda Tallinna Tehnikaülikoolis 2018. aastal magistritööd kirjutades. Järgnenud aasta jooksul vahetasin töökohas oma rolli tarkvaraanalüütikust andmeinseneriks. Olin juba varem töötanud andmeaidas arendajana, seega teadsin umbes, mis mind ees ootab.

2021. aastal tulin Tartu Ülikooli vestlema Riccardo Tommasini ja Ahmed Awadiga, kes tol hetkel vedasid eest nii andmetehnika kui ka suurandmete halduse aineid. Klapp oli hea ning sealt algas minu doktorantuur ja seos Tartu Ülikooliga. Siiani olen teekonnaga väga rahul.

Alustava õppejõuna pidid sa enda jaoks sõnastama visiooni, mida sa ülikoolis õpetamisega soovid täita enda, tudengite ja riigi heaks. Räägi sellest lühidalt.

Olen pikalt erasektoris töötades näinud, et paljudel ettevõtetel on andmete vallas potentsiaali enamaks. Madalal rippuvaid õunu on palju. Tihtipeale on puudu andmeteadlikkusest ning oskustega hakkajatest inimestest. Õppejõuna soovin aidata hakkajatel inimestel – tudengitel – andmetehnikast paremini aru saada.

Andmetehnika võiks olla ja peaks olema tugev alus, mille peale seejärel ehitada muu andmeanalüütika ja andmeteadus. Õppejõuna soovin, et Tartu Ülikool ei oleks tuntud mitte ainult Eesti, vaid kogu meie regiooni parima teadusasutusena, kus õppida andmetehnikat ja -teadust.

Ma tean, et see missioon ei ole juhuslik ega hiljutine. Sa pead ka oma taskuhäälingut. Mis on selle sisu, eesmärgid ja seis? Kust selle leida võib?

Taskuhäälingu nimi on Laomees ja Torumees. See on viide andmetehnikaga seotud töödele: n-ö andmeladude ja andmetorude ehitamine.

Alustasime taskuhäälingut koos Lauri Koobasega 2024. aasta suvel ja proovime igal nädalal leida mõne huvitava inimese või teema, millest rääkida. Eesmärk on suuresti andmeteadlikkuse kasvatamine ning ka see, et endal oleks huvitav. Vestluseid on olnud väga erinevate inimestega ja siiani on iga kord olnud endal põnev kuulda, millega keegi tegeleb, mis mõtteid keegi jagab.

Leida võib meie taskuhäälingu YouTube’ist ning Spotifyst.

Kes on su taskuhäälingu ülikooliväline sihtrühm ja kuidas sa näed selle arengut?

Ma arvan, et sihtrühm on küllaltki lai. Tean, et kuulajaid on meil nii erasektorist, avalikust sektorist kui ka ülikoolist. Pigem on nad muidugi tööealised inimesed, sest meie jututeemad pole midagi väga trendikat, mida noored vabal ajal kuulaksid. Samuti on vahel andmemaailma süvitsi minevaid teemasid, mis eeldab, et kuulajale pakub see maailm huvi.

Kas ja keda sa ootad taskuhäälingusse külalisesinejateks? Kuidas peaks see edasi arenema?

Julgustan kõiki, kellel on andmeteemadel mõtteid ja kes on valmis neid jagama, endast märku andma. Minu süda on rahul, kui iga osa annab vähemalt mõnele inimesele midagi kasulikku.

Kuidas üldse peaks ülikool ja avalikkus omavahel suhtlema?

Ma arvan, et avatud suhtlus on kõige olulisem. Kindlasti on hea, kui avalikkus on kriitiline ja annab konstruktiivset tagasisidet, nii positiivset kui ka negatiivset.

Ülikooli poolt peame tegelema sellega, et teadusuuringud oleksid avalikkusele võimalikult selged ja arusaadavad. Enamik ühiskonnast tahab aru saada, kas sellest asjast on mulle kasu või mitte.

Paratamatult on hariduse andmine paljude jaoks ülikooli peamine funktsioon, ent tasub esile tuua ja selgitada ka teadusteemasid. Olen positiivselt meelestatud, sest minu hinnangul on olukord viimase kümne aasta jooksul märgatavalt paranenud.

NB! Vastuvõtt andmeteaduse magistriõppesse kestab kuni 1. juulini 2025. Ära jäta ülikooli kandideerimist viimasele minutile, vaid esita avaldus sisseastumise infosüsteemis SAIS juba täna.